Suue

Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.

Mõned jõed, teiste seas Amazonas, Mississippi, Niilus, moodustavad suudmealal delta, mõned jõed, teiste seas Kongo, Amuur ja Paraná jõgi estuaari. Delta tähendab, et jõgi jaguneb oma alamjooksul mitmesse harru. See tekib siis, kui jõgi kannab endaga palju setteid, mis suudme lähedal põhja settivad ja suures koguses lõpuks jõevoolu takistavad, nii et jõgi settekuhjatisest mööda pääsemiseks uue sängi moodustab. Estuaar tähendab, et suudmes on üks lehtrikujuline jõesäng. See tekib siis, kui looded jõesuudmest setted ära kannavad.

Igal jõel kindlat suuet ei ole. Näiteks Okavango jõgi lõpeb Kalahari kõrbe põhjaservas soodes. Kontrovodi jõgi muudab sadude tulemusena sageli oma sängi, suubudes vahel Ussuuri jõkke, vahel Bikini jõkke.

Kui jõgi suubub merre, siis segunevad suudmealal jõe magevesi ja mere soolane vesi. Tekib riimveeline keskkond, mida mujal harva leida on. Need on harilikult liigivaesed, sest riimveega kohastunud liike on vähe. Sageli on riimvesi mereliikidele liiga mage ja mageveeliikidele liiga soolane.

Mõnd suudmealal paiknevat asulat nimetatakse jõesuuks.

• Eestis: Vääna-Jõesuu ja Narva-Jõesuu
• Saksamaal: Travemünde
• Venemaal: Ust-Luga ehk Laugasuu, Ust-Labinsk, Ust-Ilimsk, Ust-Kamtšatsk, Ust-Ižora
• Tšehhis: Ústí nad Orlicí, Ústí nad Labem
• Kasahstanis: Ust-Kamenogorsk
• Poolas: Ujście, Świnoujście
• Ukrainas: Ust-Tšorna

• Suubla

Tsitaadid Vikitsitaatides: Suue

• Maailma jõgede suudmed (inglise keeles)