Jahipidamine

Jahipidamine ehk küttimine on jahiuluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine^[1]. Jahipidamiseks loetakse paljastatud jahirelva, vabalt liikuva jahikoera, püüniste või jahisaagiga looduses viibimist. Peetakse ka nõndanimetatud veretut jahti ehk fotojahti.

Jahti võib pidada järgmiste jahipidamisviisidega: hiilimisjaht, varitsusjaht, peibutusjaht, ajujaht, otsijaht, urujaht ja uluki püüdmine.

Jahipidamine võimaldab reguleerida metsloomade arvukust, tagada liigilist mitmekesisust ning populatsioonide elujõulisust ja jahinduslikku produktiivsust. Samuti võimaldab jahipidamine vältida metsloomade, kaasa arvatud nuhtlusisendite, elutegevuse ja toitumise poolt tekkida võivaid kahjustusi metsamajandusele ja põllumajandusele ning ohtu inimestele.

Jahipidamisega on seotud ka salaküttimine ehk omavoliline ilma lubadeta jahipidamine. Salaküttimine on seadusega karistatav.

Lubatud jahipidamisvahenditeks Eestis on sile- või vintraudne või kombineeritud tulirelv ja poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit, v.a täisautomaattulirelv, püünis, v.a taldrikraud, peibutusvahend, jahikoer ja piirdelipud.

Jahti jahiulukitele võivad pidada jahitunnistust omavad isikud vastavate jahilubade (jahiluba või suuruluki jahiluba) alusel. Jahitunnistus väljastatakse jahiseaduse alusel isikutele, kes on sooritanud jahindusalase teooria- ja relvakäsitluseksami ning pärast seda ka laskeeksami.

Jahipidamisõigust jahil tõendavad järgmised dokumendid: jahitunnistus, jahiluba, jahist osavõtjate nimekiri (kui peetakse kollektiivjahti), suuruluki laskekatse tunnistus (kui ollakse suurulukijahis ja seistakse kütiliinil), jahikoerapass (kui peetakse jahti koeraga).

 Pikemalt artiklis Jahiseadus

Eesti jahinduse peamiseks raamdokumentideks jahiseadus^[2] ja jahieeskiri^[3], mis sätestavad jahipidamise alused, jahimaa korraldamise ja kasutamise jahimeeste poolt, metsloomade arvukuse arvestuse ja käitlemise, suurulukite majanduslikult lubatava arvukuse piirmäärad, jahipidamise alused ja korra, sh erirežiimialadel, samuti ulukikahjustusi ennetava tegevuse.

Jahiseaduse alusel korraldatakse ja antakse jahimaa kasutada jahipiirkondadena kümneks aastaks. Jahipidamise õiguse jahiühendustele (jahtkonnale) tagab kasutusõiguse leping, mis sätestab kasutaja kohustused alates ulukite loenduse ja hoolde kohta ning lõpetades küttimismahtude ja seireandmete kogumisega. Kasutusõiguse eest makstakse riigile jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu aitab tagada jahimaakorralduse, teadusuuringute, jahimeeste täienduskoolituse ja muude ettevõtmiste rahastamist.

• jahi- ja kalastusturism
• jahikalender
• jahikott
• jahikull
• jahindus
• jahipark
• jahisarv
• jahipidamisvahendid
• kütt
• Vereta Jaht

• Jahiseadus 1. märts 2003
• Jahieeskiri 17. märts 2003
• Hundi- ja karujahist Liivimaal (inglise keeles), The Maitland Mercury & Hunter River General Advertiser., 29. detsember 1855, lk 1
• Jahimeeste käsiraamat 1924. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR