Harilik jalakas

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jalakas (perekond)

Harilik jalakas
Hariliku jalaka lehed ja seemned
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)[1]
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Roosilaadsed Rosales
Sugukond	Jalakalised Ulmaceae
Perekond	Jalakas Ulmus
Liik	Harilik jalakas
Binaarne nimetus
Ulmus glabra Huds.
Sünonüümid
Ulmus campestris L. Mill., Wilkomm Ulmus elliptica Koch Ulmus excelsa Borkh. Ulmus montana Stokes, Smith, Loudon, Mathieu, With. Ulmus nuda Ehrh. Ulmus podolica (Wilcz.) Klok. Ulmus popovii Giga. Ulmus scabra Mill., C. K. Schneid., Ley, Ascherson & Graebner Ulmus suberosa Michx. Ulmus sukaczevii Andronov

Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.

Kasvab kuni 40 meetri kõrguseks ja tüve ümbermõõt võib ulatuda 7 meetrini ja eluiga küündida 500 aastani.

Jalakas sarnaneb väga künnapuuga. Mõlema puu oksad on looklevad, tüvi tume ja lehed suured. Kui jalaka võrsed on ka suve teisel poolel kaetud tihedalt pehmete karvadega, siis künnapuu oksad on siledad ja läikivad. Sama tunnusega saab neid ka talvel eristada.

Suvel saab neid eristada lehtede katsumisega: jalaka lehed on nii pealt kui alt karedakarvalised, künnapuu lehed on peaaegu siledad. Jalaka lehtede iseloomulikuks tunnuseks on 14–20 paari külgroodusid ja keskroo suhtes veidi ebasümmeetrilised poolmed. Jalaka lehel haruneb osa külgroodudest enne leheservani jõudmist, künnapuul aga lehe külgrood enamasti ei harune.

Hariliku jalaka õied ja hiljem viljad on künnapuu omadest lühema rootsuga; lendtiivaga viljad on harilikul jalakal suuremad kui künnapuul. Jalaka seemned on raskesti idanevad ja kuigi valmivad juunis, ilmuvad idandid alles järgmisel kevadel.

• 
  Õied
• 
  Pungad
• 
  Oksad lehtede ja viljadega

Esineb peaaegu kogu Euroopas ja Väike-Aasias. Eestis pärismaine. Harilik jalakas on Eesti niisketes viljakates metsades tavalisem kui künnapuu ning erinevalt künnapuust pole ta ka looduskaitse alla võetud. Siiski on jäänud jalakas harvaks, kuna talle sobivad viljakamad kasvukohad on enamasti üles haritud, kliima on jahedam kui aastatuhandete eest ja puid on ka palju raiutud, kuna jalaka puit on väga tugev.

Eestis on harilik jalakas pargipuuna väga hinnatud ja teda saab ka hästi vormida. Kuna jalaka lehed paigutuvad nii, et neile langeks võimalikult palju valgust, siis puu alt üles vaadates palju valgust läbi ei paista. Haljastuses kasutamiseks on temast aretatud ka mitmeid iluvorme, näiteks leinavorm, mis näeb välja kui vihmavari. Harilikku jalakat istutatakse nii üksikpuuna, rühmiti, kui ka alleena ja kõrge hekina.

Jalaka niinest on punutud vastupidavaid korve.

Eesti jämedaim harilik jalakas kasvas Saaremaal Vanalõve külas Pauli talu juures ja tema tüve ümbermõõt oli 5,45 meetrit.

• Eesti pärismaised puud
• jalaka-harivaablane
• jalaka-kobrutäi
• jalakasurm

• Harilik jalakas andmebaasis eElurikkus