John Jay

John Jay (12. detsember 1745 New York – 17. mai 1829 Bedford, New Yorgi osariik) oli USA riigimees ja diplomaat. Ta oli üks Ameerika Ühendriikide Asutajate Isadest. Aastatel 1789–1795 oli ta esimene USA Ülemkohtu esimees ja 1795–1801 teine New Yorgi osariik kuberner.

Jay sündis jõukas prantsuse hugenottide ja Hollandi päritolu kaupmeeste ja New Yorgi valitsusametnike suguvõsas. Ta õppis juristiks ja liitus New Yorgi kirjavahetuskomiteega, organiseerides Ameerika revolutsiooni eel Ameerika vastupanu Briti poliitika, näiteks talumatute seaduste (Intolerable Acts) vastu. 1774. aastal oli ta Esimese Kontinentaalkongressi liige. 1775. aastal valiti ta Teise Kontinentaalkongressi liikmeks. Aastatel 1778–1779 oli ta Kontinentaalkongressi president. Aastatel 1779–1782 oli ta USA suursaadik Hispaanias; ta veenis Hispaaniat andma äsja iseseisvuse saavutanud USA-le rahalist abi. Ta osales läbirääkijana Pariisi rahulepingu (leping, millega Suurbritannia tunnustas USA iseseisvust) sõlmimisel ja oli 1783. aastal üks neljast Ameerika esindajast, kes sellele alla kirjutas. Aastatel 1784–1790 oli Jay Ameerika Ühendriikide välisasjade sekretär, juhtides Konföderatsiooniartiklite alusel USA välispoliitikat. Aastatel 1789–1790 oli ta lühikest aega ka Ameerika Ühendriikide riigisekretäri kohusetäitja.

1788. aastal toetas Jay Ameerika Ühendriikide põhiseaduse ratifitseerimist. Koos Alexander Hamiltoni ja James Madisoniga oli ta üks "The Federalist Papersi" autoreid. Pärast uue föderaalvalitsuse loomist määras president George Washington Jay 1789. aastal esimeseks USA Ülemkohtu esimeheks. Ta oli selles ametis kuni 1795. aastani ning kuue aasta jooksul tuli tal otsustada vaid paari kaasuse üle. Ülemkohtu esimehena oli ta 1794. aastal peamine läbirääkija Jay lepingu sõlmimisel Suurbritanniaga. Kolmel esimesel presidendivalimisel neljast õnnestus Jayl saada paar valijamehe häält, kuid ta ei seadnud kordagi üles tõsist kandidatuuri.

Aastatel 1795–1801 oli Jay New Yorgi osariigi kuberner. Kuigi osariigi kubernerina võttis ta edukalt vastu õigusaktid, mis käsitlesid orjade järkjärgulist vabastamist, oli tal endal 1800. aastal veel viis orja. 1801. aastal seati ta taas üles ülemkohtu esimehe kohale, kuid Jay loobus sellest, veetes ülejäänud elu farmerina Westchesteri maakonnas New Yorgi osariigis.