Juta Siirak

Juta Siirak (neiuna Juta Vilk; 10. mai 1929 Ontika – 24. juuli 2016) oli eesti keemik ja vaimulik.

Ta lõpetas 1948. aastal Tallinna 3. Keskkooli. Seejärel õppis ta aastatel 1948–1949 Usuteaduse Instituudis, mille katkestas märtsiküüditamine.

Aastatel 1949–1956 viibis ta Siberis. Aastatel 1953–1956 õppis ta Siberi Metsatehnilises Instituudis. Siberist vabanes ta 31. augustil 1956.

Aastal 1958 lõpetas ta cum laude Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia-mäeteaduskonna silikaatide tehnoloogia erialal.^[1] Ta on töötanud keemikuna.

Aastatel 1974–1988 õppis ta Usuteaduse Instituudis, lõpetades selle aastal 1988.

17. veebruaril 1982 ordineeriti ta aseõpetajaks, õpetaja õigused sai ta 12. juulil 1988. Ta oli aastatel 1982–1999 Harju-Madise koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastal 1982 Nõva Püha Olevi kogudust, aastatel 1990–1992 Tallinna Rootsi-Mihkli kogudust ja aastatel 1992–1994 Paldiski Nikolai kogudust.

Samuti oli ta aastatel 1992–1998 Lääne-Harju praostkonna abipraost. Ta oli EELK Pühapäevakooliühenduse asutaja ja juhataja aastatel 1990–1997; aastatel 1992–1997 oli ta kirikukogu liige. Maetud Harku valla Rannamõisa kalmistule. Sinna on maetud ka abikaasa Edgar Siirak (1912–2008).

• 2010 mälestusraamat "Kui kodud lõhuti". Selle järg "Uus algus" 2011.
• 1996 raamat "Harju-Madise 700: Kilde kiriku ja kihelkonna ajaloost" (koostaja)

• 1996 B. G. Forseliuse Seltsi medal "Wastne Testament 1686"
• 1999 Harjumaa teenetemärk
• 2007 EELK Teeneteristi III järk
• 2008 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[2]

• Vaimulike leksikon