Kõrgekalda kihistu

Kõrgekalda kihistu (inglise keeles Kõrgekalda Formation) on Ordoviitsiumi ladestu kihistu. Seda hakkas esimesena määratlema Algimantas Grigelis aastal 1978. Ajaliselt kuulub see Uhaku lademesse, moodustades selle ülemise osa. Selle stratotüübiks on Purtse jõe Kõrgekalda paljand, mille järgi kihistu on ka nime saanud.[1] Kihistu paksus on suurim (18,1 m) Alatskivil.[2]

Kihistul on kolm kihistikku: Erra kihistik, Koljala kihistik ja Pärtlioru kihistik.[1] Kihistu koosneb põhiliselt rohekashallist lubjakivist, mis sisaldab ohtralt kivistisi ja nende jäänuseid.[3] Lubjakivi vahel on õhukeste kiohtide ja läätsedena merglit. Kirde-Eestis sisaldab kihistu ka õhukesi (kuni 2 cm) kukersiidi kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju götiidist ooide.[4]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=k%C3%B5rgekalda (vaadatud 10.02.2017)
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. veebruar 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ Kalle Suuroja Põhja-Eesti klint Eesti looduse sümbol, Tallinn 2006, lk. 50
  4. ↑ Uhaku Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kõrgekalda_kihistu&oldid=6518446"