Küprose Õigeusu Kirik
Küprose Õigeusu Kirik (kreeka keeles Ορθόδοξη Εκκλησία της Κύπρου; türgi keeles Kıbrıs Kilisesi) on üks autokefaalsetest õigeusu kirkutest. Autokefaalia ehk kirikliku iseseisvuse sai Küprose Õigeusu Kirik 431. aastal.
Küprose kiriku ajalooline kanooniline territoorium on Küpros. Kiriku liturgiliseks keeleks on kreeka keel.
Kirikupea kannab Uue Justinianuse ja kogu Küprose peapiiskopi tiitlit ja tema residents asub Küprose pealinnas Nikosias. Alates 2006. aastast on Küprose kirikupea Krisostomus II.
Kiriku kõrgeim võimuorgan on Püha Sinod, mis koosneb eesistujast, kelleks on kirikupea, ning tegevpiiskoppidest (metropoliitidest) ja vikaarpiiskoppidest.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kristluse ajalugu Küprose aladel ulatub tagasi vähemalt 1. sajandisse. Pärimuse järgi pani sealsele kogudusele aluse apostel Barnabas. Sealsed kristlikud kogudused allusid algul Antiookia patriarhile. Aastal 431 sai Küprose õigeusu kogudustest aga autokefaalne peapiiskopkond ehk Küprose Õigeusu Kirik.
7. sajandil maabusid saarel araablased, saar vabastati neist alles aastal 965.[1] Aastal 1191 hõivasid saare ristisõdijad, aastatel 1489–1571 kuulus saar Veneetsiale.
Aastal 1571 hõivasid saare türklased. Sealsed kristlased said osaks türklaste milletite süsteemist, sealset õigeusu kirikut loeti aga ainsaks legaalseks kristlaste kirikuks saarel. Aastal 1660 sai kirikupeast Nikephorosest ka saare poliitiline juht, kes pidi lisaks saare elanike hinge eest hoolitsemisele vastutama ka selle eet, et maksud oleksid korralikult kogutud.[2]
Aastal 1821 toimus ülestõus türklaste vastu, milles osalesid ka Küprose elanikud. Osmanite riik surus ülestõusu julmalt maha, kolm Küprose piiskoppi hukati, peapiiskop poodi Nikosia keskväljakul üles. Suurem osa kloostritest suleti; osad muudeti ka mošeedeks. Antiookia patriarhaat saatis Küprose kirikule toetuseks uue juhtkonna.[3]
Mõni aeg hiljem rentisid türklased saare Suurbritanniale. Juriidiliselt kuulus saar veel aastani 1914 türklastele, pärast seda aastat sai aga saarest inglaste koloonia. Küpros iseseisvus aastal 1960. Riigi esimeseks presidendiks sai peapiiskop Makarios.[4]
Aastal 1974 hõivasid türklased Küprose saare põhjaosa. Sealne territoorium suleti Küprose kirikule. Okupeeritud alal keelustati õigeusu jumalateenistused, mitmed pühakojad hävitati.[5]
Kiriku struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Küprose Õigeusu Kiriku jurisdiktsioonis on üle 500 koguduse ja üle 40 kloostri. Kirik jaguneb üheksaks piiskopkonnaks, mille juhtidel on metropoliidi staatus (1974. aasta konflikti järel tegutseb neist reaalselt kuus).
- Paphose metropoolia
- Kitioni metropoolia
- Küreene metropoolia
- Limassoli metropoolia
- Morphi metropoolia
- Konstantiase ja Ammohostase metropoolia
- Kykkose ja Tylleriase metropoolia
- Tamassose ja Oreinese metropoolia
- Trimithontose metropoolia
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Library of Congress Country Studies. Cyprus"
- ↑ [1] "Chipre Una Visión Historica"
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. juuni 2016. Vaadatud 22. mail 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://archive.org/details/1959-02-26_Crisis_Ends
- ↑ Bourloyannis, Christiane; Virginia Morris (Jan 1992). «Autocephalous Greek-Orthodox Church of Cyrprus v. Goldberg & Feldman Fine Arts, Inc.». The American Journal of International Law 86 (1): 128-133.