Kaarma vald
 | See artikkel räägib aastani 2014 Saaremaal eksisteerinud vallast; varasemate valdade kohta vaata lehekülge Kaarma vald (täpsustus) |
| Kaarma vald | |
|---|---|
| | |
| | |
| Pindala: 400 km² | |
Elanikke: 4509 (1.01.2014)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 11,3 in/km² | |
| EHAKi kood: 0270[2] | |
| Keskus: Kuressaare | |
 |
Kaarma vald oli vald Saare maakonnas.
Valla pindala oli 400 km², maismaapiiri pikkus oli 87 km ja merepiiri pikkus 98 km.
Kaarma viimane vallavanem oli Andres Tinno.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kaarma valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[3] 1999. aastal ühines toonane Kaarma vald ja Kuressaare vald, mille baasil loodi uus omavalitsusüksus Kaarma vald.[4]
2014. aastal moodustas Kaarma vald koos Lümanda ja Kärla vallaga Lääne-Saare valla[5], mis omakorda liitus 2017.aasta omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi teiste Saaremaa valdadega Saaremaa vallaks[6].
Alevikud
[muuda | muuda lähteteksti]Külad
[muuda | muuda lähteteksti]Kaarma vallas oli 68 küla:
Abruka, Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarmise, Kaisvere, Kasti, Kaubi, Kellamäe, Keskranna, Keskvere, Kiratsi, Kirikuküla, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Kärdu, Laadjala, Laheküla, Laoküla, Lilbi, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Muratsi, Mõisaküla, Mändjala, Nõmme, Paimala, Parila, Piila, Praakli, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Sikassaare, Tahula, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Upa, Vaivere, Vantri, Vatsküla, Vestla, Viira, Õha.
Kirikud ja kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]Valla territooriumil asusid Kaarma kirik ja Piila kirik ning kalmistutest Kaarma kalmistu, Kaarma-Liiva kalmistu, Kudjape kalmistu, Saia kalmistu, Piila kalmistu ja Abruka kalmistu.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Elmereika, Loode tammik, Pootsareika
Järved
[muuda | muuda lähteteksti]Kaarmise järv, Mullutu-Suurlaht, Padura loik, Ärgessoo järv
Lahed
[muuda | muuda lähteteksti]Kasti laht, Kuressaare laht, Muratsi laht, Põlde lõugas, Sepamaa laht
Ojad
[muuda | muuda lähteteksti]Anepesa oja, Kaarma oja, Kortsisoo oja, Laiaselja oja, Luhaniidu oja
Poolsaared, neemed
[muuda | muuda lähteteksti]Kadakanina, Koplina säär, Limbinina, Muratsi poolsaar, Pitkanina, Suur-Tulpe poolsaar, Tagasäär, Tõugasäär, Vaherahu nukk
Saared
[muuda | muuda lähteteksti]Abruka, Iilaste laid, Kasselaid, Kabüse, Kirjurahu, Laidu, Linnusitamaa, Läkumätas, Roolaid, Vahase, Väike-Tulpe.
Sood
[muuda | muuda lähteteksti]Allikasoo, Hübja soo, Kurgessoo
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.08.2014.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ "Harju maakonna Saue valla, Rapla maakonna Järvakandi ja Märjamaa alevi ning Juuru ja Käru valla, Saare maakonna Kaarma valla, Tallinna Maardu linna ja Valga maakonna Hummuli valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta". Riigi Teataja. 21. november 1991. Vaadatud 25. jaanuar 2019.
- ↑ "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Kaarma valla ja Kuressaare valla osas". Riigi Teataja. 15. juuni 1999. Vaadatud 25. jaanuar 2019.
- ↑ "Kaarma valla, Kärla valla ja Lümanda valla haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine". Riigi Teataja. 28. august 2014. Vaadatud 25. jaanuar 2019.
- ↑ "Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine". Riigi Teataja. 25. mai 2017. Vaadatud 17. märts 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kaarma valla ajaloo jutustus", Urve Kirss
- "Mõnda Kaarma minevikust", 1996. aasta valla päeva ajalookonverentsi ettekanded, Tallinn 1998