Kadrina EPT

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kadrina EPT ehk Eesti Põllumajandustehnika Kadrina osakond oli Kadrinas tegutsenud tööstusettevõtte. See kasvas välja 1951. aastal asutatud Kadrina masina-traktorijaamast ja tegutses aastail 1964–1995.

Selle põhitegevused olid traktorite kapitaalremont ja ebastandardsete seadmete valmistamine, aga asutusel oli ka 50-liikmeline ehitusbrigaad.^[1]

Enne Kadrina EPT vahetu eelkäija, Kadrina MTJ-i (Kadrina masina-traktorijaama) loomist asus Kadrina kirikumõisa pea- ja abihoonetes (Viitna tee 3) hobulaenutuspunkt. Et paljudel juurdelõigete ja uusmaasaajail oma hobust ei olnud, asutatigi laenutuspunktid. Lisaks tööloomadele oli laenutuspunktides saadaval vajalikke põllutööriistu. Kolhooside moodustamise järel ei täitnud hobulaenutuspunktid enam oma eesmärki ja need suleti. Kadrina laenutuspunkti juhataja Heinrich Lagenurm sai 1948. aastal Neerutis asutatud Esimese Mai kolhoosi esimeheks.

1946. aastal liideti mitu väikest masinaühistut ja loodi Undla Masinaühistu, mille keskus asus Kadrinas. Ühistu töökojaks sai kivihoone Viru 10 ning ühistu ülesanded olid uusmaasaajate abistamine põllutöödel ja soomaade ülesharimisel, sügiseti viljapeks taludes ning viimasel tööaastal ka Esimeses Mai kolhoosis. Vahepeal saadi hooldamiseks veel elektrivõrgud ja alajaam, mistõttu muutus nimi masina-elektriühistuks. 1950. aasta kevadel läks Kadrina ümbruse kolhooside teenindamine Vihula MTJ-ilt vastloodud Vao MTJ-i kätte, kellele anti samal aastal üle ka Undla ühistu traktorid, viljapeksumasinad ja muu, kaasa arvatud töökojahoone. Ühistu jäi tegelema ainult elektriga. 26. septembril 1950 loodi Eestis maarajoonid, mille tagajärjel jäi Vao MTJ Väike-Maarja rajooni. Kadrina oma lähikonnaga sattus aga Tapa rajooni, kus oli oma MTJ olemas: Ambla MTJ, mis asus Aravetel (hilisema KETE alal).

Kadrina MTJ asutati 29. jaanuaril 1951 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 51. Nagu sõsarettevõttedki, hakkas ta administratiivselt alluma otse põllumajandusministeeriumile, kes määras juhtivtöötajad. Esimene neist oli Harras Ant (käskkiri nr 10/55 14. märtsist 1951, mees ise jõudis Hiiumaalt pärale alles aprilli teisel poolel). Teisena, 20. märtsist, kinnitati vanemagronoomi ametisse Kaljo Veltri ja alles kolmandana, 30. märtsist, direktor Friedrich Remmel. 1. aprillist lisandusid pearaamatupidaja Helga Mond, sekretär-masinakirjutaja Juta Lepiksaar ja jaoskonna mehaanik Aleksander Reinsaar. Ettevõtte esimene kontor seati sisse ühte tuppa rahvamajas, kuna selles majas oli olemas telefon – uue ettevõtte organiseerimiseks tarvilik atribuut. Mõne nädala pärast koliti kirikumõisa. Viitna tee 5 asutati töökoda nr 1 ja sepikoda, pesemisvõimalust pakkus saun aadressil Viitna tee 3a ja osa ruume kohendati elamiseks. Aleviku juba senigi kasutuses olnud majas Viru 10 said asupaiga töökoda nr 2 ja meierei. (Hoone oli 1912. aastal ehitanud Rudolf Konrad vorstivabrikuks, aastail 1922–1926 tegutses selles Johannes Einpauli meierei.)

Kadrina MTJ-i tegevusulatuse ja -piirid kinnitas 16. mail 1951 Eesti NSV põllumajandusminister oma käskkirjaga nr 20/261. Sellega loeti ettevõte formeerituks ja seda päeva hakati Kadrina MTJ-i sünnipäevana hiljem ka tähistama. Kadrina asula põhjapiiril, Kalevipoja kolhoosi maast eraldatud 22-hektarilisel maa-alal algasid 1954. aasta juunis kohaliku MTJ plaanipärase väljaehituse toimingud. Neid asus juhtima aastavahetusel kohale määratud uus direktor (hilisem põllumajandusminister) Harald Männik. Kolme aasta jooksul valmisid kontorihoone, katlamaja, saun, autogaraaž, kolm kaheksakorterilist elumaja (Tehnika 1, 2 ja 3), 264 m² pinnaga ühiselamu, remonditöökoda (150 tingremonti aastas), kaks traktorikuuri (kumbki 24 traktorile), kombainikuur 12 masinale ja kaks põllutööriistade kuuri (kumbki 487 m²). Kogu kompleks läks maksma 321 100 rubla (sel ajal 3,21 miljonit rubla). Kuigi hooneid võeti kasutusele järk-järgult, nii nagu nad valmisid, peeti 1957. aasta septembris sissekolimispidu. Endine kontorihoone ja saun kirikumõisas jäid eluruumideks, Viitna tee 5 (töökoda nr 1) hoonele ehitati peale teine korrus kooli internaadiks ja pedagoogide korteriteks. Töökoja nr 2 (Viru 10) tänavapoolses otsas oli väike korter, kuhu asus 1957. aastal elama loomaarst Leonid Kalviku pere.

1957. aasta heade töötulemuste eest anti Kadrina MTJ-ile NSVL Põllumajanduse Ministeeriumi ja Ametiühingute Kesknõukogu rändpunalipp koos esimese rahalise preemiaga 2500 rubla (sel ajal 25 000 rubla).

1. juulil 1957 moodustati uus ettevõte – Tapa Remondi-Tehnikajaam (RTJ), mille kohustuseks jäi kolhooside traktorite ja põllutööriistade remont. Kohtadel sellised võimalused enamasti lihtsalt puudusid. Jäädi tegelema maaparanduse ja turbatootmisega, farmide mehhaniseerimisega, samuti tootmisotstarbeliste kaupade müügiga majanditele. 1961. aasta 20. maist nimetati ettevõte Eesti NSV Ministrite Nõukogu juurde loodud koondise Eesti Põllumajandustehnika (sellest ka EPT) Tapa rajooni osakonnaks, mis tähendas väljumist põllumajandusministeeriumi otsealluvusest.

1. veebruariks 1963, kui ettevõtte töötajate arv oli kasvanud 515 töötajani (selle taseme – üle 500 töötaja – saavutas ettevõte taas alles oma tegevuse lõpu eel 1980. aastatel), likvideeriti automajand, maaparandus, turbatootmine ja farmide mehhaniseerimine. Need funktsioonid jagati laiali ja anti üle Rakvere, Paide ja Väike-Maarja sõsarettevõtetele. Tapa osakonda asukohaga Kadrinas hakati taas vastavalt uuele tulevasele tootmisprofiilile ümber korraldama. Uuesti muutus ka nimi, kuna Tapa rajoon oli likvideeritud juba 1962. aastal: 1. jaanuarist 1964 nimetati ettevõte ümber koondise Eesti Põllumajandustehnika Kadrina osakonnaks ehk lihtsalt Kadrina EPT-ks. Tema põhiülesandeks sai kolmetonnise veovõimsusega linttraktorite DT-54, seejärel ka DT-55 ja DT-74, kapitaalremont kogu vabariigi jaoks. Nimistusse jäi ka ratastraktor T-150 K. Lisaks remonditi paljusid üksiksõlmi ja agregaate, nagu tagasillad, käigukastid, kabiinid, raamid jm, taastati kulunud lindilülisid ja komplekteeriti neist hiljem jälle roomikuid.

Ettevõtet juhtis energiliselt 1962. aasta jaanuaris peainseneriks tulnud Enno Põllu, kes juba järgmisel aastal sai juhatajaks. Uuele elule ärkas vahepeal tagaplaanil seisnud ehitustegevus. Loodi oma ehitusbrigaad, kes hakkas endisi traktorikuure uue toodangu töökodadeks ümber ehitama. Jätkus elamuehitus.

Aktsiaseltside loomise kõrgajal tehti seda ka Kadrinas. 1991. aasta 18. novembril (seega veel rubla kehtimise ajal) moodustati põhiliselt oma töötajate aktsiatele tuginev AS Kadrina EPT. Seda asus tegevdirektorina juhtima suurima aktsiakapitaliga Tiit Järvekülg. Enno Põllu kutsuti varsti Kadrina vallavanema ametisse, kuid ühtlasi jäi ta edasi ka aktsiaseltsi juhatuse esimeheks.

1995. aastal lakkas Kadrina EPT senisel kujul olemast. 2001. aasta suvel tähistas Kadrina rahvas 50 aasta möödumist MTJ-i asutamisest Kadrinas. MTJ-i ja EPT kohaliku tähtsuse ja neis töötanud inimeste tunnustamiseks asetati ja pühitseti vastava pealdisega mälestuskivi endise kontorihoone, praeguse vallamaja juures haljasalal.

Jaan Künnapi fotosid 1987. aastast: