Kalle Grünthal

Kalle Grünthal (sündinud 24. veebruaril 1960 Türil) on Eesti poliitik, XIV ja XV Riigikogu liige.

Kalle Grünthal lõpetas 1980. aastal Kehtna Sovhoostehnikumi hüdromelioratsiooni erialal.^[2]

Pärast tehnikumi lõpetamist töötas kuni ajateenistuseni Nõukogude armees Tõstamaa sovhoosis melioraatorina. Aastatel 1982–1985 oli ta Paide REVis autoremondilukksepp ja aastatel 1985–1991 varustusosakonna juhataja. Aastatel 1991–1993 oli Kalle Grünthal ASi TEK tegevdirektor ja aastatel 1993–1995 ASi Heider tegevdirektor. Aastatel 1995–2005 tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana, andes õigusabi. Aastatel 2001–2004 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust, kuid ei lõpetanud.^[2][3]

Alates 2005. aastast on Kalle Grünthal olnud OÜ Grünthali Reisid, mille tegevusvaldkond on raamatukirjastamine, juhatuse liige. Aastatel 2013–2015 oli ta OÜ Chef Foods jurist, aastatel 2014–2015 Mäo Põllumajandusühistu jurist, 2016. aastal OÜ BeetaGrupp jurist, aastatel 2016–2017 Järvamaa Jahindusklubi direktori kohusetäitja ja 2018–2019 OÜ Lavanderia jurist.^[2]

Grünthal oli Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja rahvakohtunik aastatel 2011–2019. Türi Jahimeeste Selts MTÜ juhatuse liige oli ta 2001–2022.^[4]

Kalle Grünthal oli aastatel 2002–2005 Res Publica liige. 14. märtsist 2017 kuni 18. oktoobrini 2023 oli ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige.

• 2002. aastal kandideeris Grünthal Paide linna volikogusse Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica liikmena, kogus 75 häält ja osutus valituks.
• 2005. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse Valimisliidu Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid nimekirjas, 22 saadud häälega valituks ei osutunud.
• 2009. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas, tema poolt anti 30 häält, millega valituks ei osutunud.
• 2013. aastal kandideeris Grünthal taas Paide linna volikogusse Sotsiaaldemokraatlik Erakonna nimekirjas, ta kogus 26 häält, millega valituks ei osutunud.
• 2017. aastal oli Grünthal kandidaat Paide linna volikogusse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas, ta kogus 80 häält, kuid volikogu liikmeks valituks ei osutunud.^[5]

2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 8 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas ning sai 740 häält.^[6] Ta ei osutunud valituks. Grünthal asus Riigikogu liikmeks 12. juunil 2019 seoses Riigikogu liikme Jaak Madisoni siirdumisega Euroopa Parlamenti 11. juunil 2019.

2020. aasta augustis seadis Kalle Grünthal koos keskerakondlase Oudekki Loonega kahtluse alla väite, et Valgevenes toimunud hiljutiste presidendivalimiste valimistulemust võltsiti. Kahtluse ajendiks oli materiaalsete tõendite puudumine valimisvõltsimiste osas.^[7]

19. novembril 2020 esitas Kalle Grünthal Riigikogu istungil parlamendile eelnõu panna 18. aprillil 2021 korraldatavale rahvahääletusele küsimus "Kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav?".^[8]

26. detsembril 2020 avaldas Grünthal arvamust, et koroonaviiruse vastu vaktsineerimine on inimeste katsejäneseks seadmine.^[9] 2021. aasta kevadel paistis Grünthal silma ka maski mittekandmisega.^[10] Aprillis 2021 osales ta Riigikogu ees toimunud valitsuse koroonapoliitika vastastel protestidel, kus provotseeris maskivastaste kombel politseinikke ja püüdis neid samal ajal filmida.^[11]

21. aprillil 2021 küsis Kalle Grünthal infotunnis peaminister Kaja Kallaselt "Kust sa, lilleke, siia said?"^[12]

2021. aasta Eesti presidendivalimistel Riigikogus esitas Grünthal protesti, kuna ta väitis, et Marika Tuus-Lauli (kes tellis luumurru tõttu hääletuskasti Riigikogu ette auto juurde) oli mõjutatud.^[13] Vabariigi Valimiskomisjon protesti arvesse ei võtnud ja Grünthal läks kaebusega Riigikohtusse.^[14] Ka Riigikohus ei pidanud kaebust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.^[15]

Oktoobris 2021 keeldus Grünthal Paides koroonatõendi esitamisest kultuurimaja töötajale, viidates isikuandmete kaitse seadusele. Seda intsidenti ta filmis ja jagas sotsiaalmeedias.^[16][17][18]

Kalle Grünthal oli üks kahest Riigikogu liikmest, kes 2022. aastal jättis (vaatamata kohalolekule) osalemata Ukrainale toetuse avaldamise hääletuses seoses Venemaa sissetungiga. Kohal olnud 92 Riigikogu liikmest hääletas avalduse poolt 90 saadikut.^[19] Kalle Grünthal põhjendas hääletamisest kõrvalejäämist raamatukogus viibimisega.^[20]

Märtsis 2022 ähvardas Grünthal esitada hagi Diana Poudeli vastu, kes oli Facebookis nimetanud tema esinemist kremlimeelseks ning Venemaa propagandat edastavaks ning teda ennast topelt lolliks, valeinfo levitajaks ja paanikaõhutajaks.^[21][22] Sama aasta lõpus toodi Kalle Grünthal eraldi välja ka Eesti Ekspressi artiklis kui vene propaganda edasilevitaja.^[23]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) 1498 häält ning ei osutunud valituks.^[24] Oma mandaadist loobunud Jaak Madisoni asendusliikmena sai ta siiski parlamenti.^[25]

Grünthal esitas 2023. aastal politseile kuriteoteate viie riigikohtuniku peale, kuna riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud novembris EKRE fraktsiooni 17 liikme kaebust. Kaitsepolitseiamet jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest ei pidanud asjaolu, et Kalle Grünthal ei nõustunud kohtuotsusega, sobivaks põhjenduseks.^[26]

2023. aasta oktoobris pälvis meedia tähelepanu Grünthali tegevus riigikogu liikme kütusekaardi kasutamisel.^[27][28] Keskkriminaalpolitsei algatas selle uurimiseks kriminaalmenetluse omastamist käsitleva paragrahvi järgi.^[29] Lisaks ilmnes, et Grünthal on saanud üürihüvitist, kuid ei ole kunagi elanud korteris, mida ta väidetavalt üüris.^[30]

Kuluhüvitiste kasutamise skandaali keskel, 18. oktoobril 2023, teatas Grünthal, et lahkub EKRE-st.^[31] Samal päeval visati ta välja ka EKRE Riigikogu fraktsioonist.^[32][33] Riigikogust ta lahkuda ei plaani.^[34]

• Lühitutvustus Riigikogu lehel
• Kalle Grünthali lühielulugu. 101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 20. juuni 2019. Tallinn, 2019
• Ekvard Joakit. "Seiklusjutte maalt ja Paidest: jamamagnet Kalle Grünthalit on kummalised sekeldused saatnud aastakümneid" Eesti Ekspress, 18. oktoober 2023