Karl Rebane

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Karl Rebane (11. aprill 1926 Pärnu – 4. november 2007) oli eesti füüsik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1961).^[1] 1973–1990 oli Eesti Teaduste Akadeemia president.^[2]

Karl Rebane sündis 11. aprillil 1926 Pärnus. Aastatel 1933–1941 õppis Pärnus, 1942–1943 jätkas õpinguid mittetäielikus keskkoolis Verhne-Uralskis ja 1947. aastal lõpetas Tallinna 2. Keskkooli. Aastatel 1946–1949 oli Rebane Tallinna Polütehnilise Instituudi ettevalmistusosakonna õpilane ja elektrotehnika teaduskonna üliõpilane, seejärel õppis Leningradi Riikliku Ülikoolis füüsikat, ülikooli lõpetas 1952. aastal.

• 1955 kaitses ta Leningradi Riiklikus Ülikoolis füüsika-matemaatika kandidaadi väitekirja teemal ”Электронные состояния в неупорядоченной конденсированной фазе (одномерная модель)”.^[3]
• 1965 kaitses Valgevene Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis füüsika-matemaatikadoktori väitekirja teemal ”Метод моментов и колебательная структура спектров примесных металлов”.
• 1968. aastal anti talle professori kutse teoreetilise ja matemaatilise füüsika ning tahke keha füüsika alal (VAK).

Aastatel 1941–1942 töötas Karl Rebane Tšeljabinski oblasti Verhneuralski rajooni kolhoosis põllutöölisena, 1943–1946 võttis sõdurina osa Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse lahingutest ja sai haavata novembris 1944.

Aastatel 1958–1968 töötas Karl Rebane Tartu Riiklikus Ülikoolis teoreetilise füüsika õppejõuna, eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhatajana. Aastatel 1976–1993 organiseeris ta koos Füüsika Instituudiga laseroptika ühiskateedri ja oli selle juhataja ^[4]. Alates 1994. aastast oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor. 2005–2007 Füüsika Instituudi erakorraline vanemteadur.

Eesti NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks valiti ta 1961. aastal teoreetilise füüsika alal, akadeemikuks 1967.

Eesti Teaduste Akadeemiaga oli Karl Rebase tegevus seotud alates 1956. aastast: 1956–1964 oli ta Füüsika ja Astronoomia Instituudi vanemteadur ja teadusala asedirektor, 1964–1968 Füüsika, Matemaatika ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemiksekretär, 1968–1973 asepresident ja 1973–1990 Eesti NSV Teaduste Akadeemia president[^[2]]. 1973–1976 oli Karl Rebane Füüsika Instituudi direktor, 1990–1992 laboratooriumijuhataja ja peateadur, 1993–1996 Kosmoseuuringute Keskuse ja Eesti Biokeskuse peateadur. Alates 1996 oli Karl Rebane Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

• 1961 valiti Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks
• 1976 valiti NSV Liidu Teaduste Akadeemia (alates 1992 Venemaa Teaduste Akadeemia) kirjavahetaja-liikmeks ja 1987 akadeemikuks optika alal.
• Euroopa Kunstide ja Teaduste Akadeemia (Salzburg) liige
• Euroopa Akadeemia (London) liige
• Eesti Füüsika Seltsi liige
• Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi (Tallinn) teadusnõukogu liige
• New York Academy of Sciences liige
• Ülemaailmse Teadlaste Föderatsiooni liige
• Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse Maailma Laboratooriumi Eesti haru direktor
• Itaalia Füüsika Seltsi liige
• Eflore Majorana nim Rahvusvahelise Teaduskultuuri Keskuse (Erice, Itaalia) liige
• Keskkonnaseisundi Simuleerimise Ühingu (Saksamaa) liige
• A. F. Joffe nim. Füüsika-Tehnika Instituudi (Peterburi) auliige

Karl Rebane oli ka mitme rahvusvaheliselt tunnustatud füüsikaajakirja toimetuskolleegiumi liige:

• Optika i Spektroskopia (Peterburi)
• Fizika Tverdogo Tela (Peterburi)

Akadeemik Karl Rebase pikaajalisest teadustööst moodustas olulise osa loodusteadustes ja tehnikas teoreetiline füüsika rakendatult optikas ja tahke keha füüsikas; optilised katted; lisanditsentrite sekundaarne kiirgus, foononvabad jooned kui Mössbaueri γ-resonantsjoone optiline analoog; spektrite püsisälkamine ja selle rakendusi; ühe lisandimolekuli spektroskoopia jt.

Peale selle avaldas ta töid filosoofiat füüsikaga siduvate küsimuste kohta, milles käsitles entroopiaprobleeme keskkonnahoius, maaväliste tsivilisatsioonide otsinguis, põhjuslikkust ja vaba tahet füüsikas ning kõrgtehnoloogilise terrorismi ohtu kaasaegses maailmas.

Karl Rebane oli enam kui 300 teadustöö ja koos kaasautoritega kuuma luminestsentsi avastuse autor.

• 1958–1960 TRÜ eksperimentaalfüüsika kateedri organiseerija ja juhataja
• 1973–1976 Füüsika Instituudi loomise organiseerija
• 1976–1993 Füüsika Instituudi laseroptika ja TRÜ ühiskateedri organiseerija ja juhataja
• 1979–1991 NSV Liidu TA Ühendatud Optikanõukogu esimees (ühendas spektroskoopia, luminestsentsi, laserite ja mittelineaarse optika ning holograafia)
• 1976–1985 Euroopa Füüsikaühingu nõukogu ja täitevkomitee liige
• 1989–1992 Rahvusvahelise Optikanõukogu liige ja asepresident

• "Элементарная теория колебательной структуры спектров примесных центров кристаллов". Наука. Мoskva 1968
• "Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure". Springer-Verlag. USA 1970
• "Вторичное свечение примесного центра кристалла". Тарту 1970
• "Energia, entroopia, elukeskkond". Valgus. Tallinn 1980

• 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 2006 Tartu Ülikooli aumärk^[5]
• 2003 Cariplo stipendium uurimistööks Itaalias
• 2002 Norra kuninga II järgu rüütliorden
• 2001 Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest
• 2000 Vene Föderatsiooni Sõpruse orden
• 1996 Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteadustes (kollektiivi koosseisus) ühe lisanditsentri spektroskoopia eest
• 1993 Alexander v. Humboldti stipendium uurimistööks Saksamaal
• 1986 Eesti Teaduste Akadeemia medal
• 1986 NSV Liidu sotsialistliku töö kangelane, Tööpunalipu orden, Lenini orden
• 1981 NSV Liidu Teaduste Akadeemia Lebedevi nimeline kuldmedal saavutuste eest füüsikas
• 1965 Eesti NSV riiklik preemia (kollektiivi koosseisus) tahkise lisanditsentrite spektrite teooria eest
• A. F. Joffe nim Füüsika-Tehnika Instituudi (Vene TA, Peterburi) auliige

(Sõrve poolsaarel 45 mm otsesihtimisega suurtüki meeskonnas, 917. Eesti laskurpolk) medal „Vapruse eest“. Lisaks kõik Nõukogude Liidu endistele rindemeestele pärast sõda üldkorras ette nähtud ordenid ja umbes 10 medalit.

2018. aastal asutati Špolski, Rebase ja Personovi nimeline rahvusvaheline teaduspreemia.^[viide?]

Tema vennad olid Jaan Rebane, Toomas Rebane, Jüri Rebane ja õde oli Miina Rebane.

Tema abikaasa oli Ljubov Rebane, nende lapsed Inna Rebane ja Aleksander Rebane.

Karl Rebane suri 4. novembril 2007 ja on maetud Pärnu Metsakalmistule.

• Eduard Špolski

• Eesti Teadusinfosüsteemis
• Obituary of Karl Rebane April 11, 1926 - November 4, 2007. Joseph Birman, Anshel Gorokhovsky, Alexander Kaplyanskii and Alexei Maradudin, Physics Today Online (post-date 2-25-08)
• Suri akadeemik Karl Rebane Postimees, 5. november 2007
• K. Rebane. Terrorismist ja Teaduste Akadeemiast Postimees, Vastukaja, 12. jaanuar 2006
• K. Rebane. Õiglustunne avaramaks Postimees, Vastukaja, 9. november 2005
• K. Rebane. Ahistav vanusepiir Postimees, Kirjad, 11. mai 2005
• K. Rebane. Ajalugu muuta pole aus Postimees, Kirjad, 17. september 2004
• K. Rebane. Paremat lahendust Postimees, Kirjad, 16. juuli 2004
• K. Rebane. Õige on atra seada Postimees, Kirjad, 8. märts 2004
• K. Rebane. Ühiskondlik lepe on aken Postimees, Kirjad, 2. märts 2004
• K. Rebane. Intellektuaalide palk Postimees, Kirjad 30. detsember 2003
• K. Rebane. Vene keel gümnaasiumisse Postimees, Kirjad, 18. detsember 2003
• Akadeemik Karl Rebane Postimees, 17. august 2001
• Raimu Hanson. Karl Rebane esindab füüsikuid Milanos Postimees, 21. veebruar 2001
• Karl Rebane sai 200 000 kroonise teaduspreemia Postimees, 20. veebruar 2001
• K. Rebane. Kahjuks ei sõltu laste liiklusohutus üksnes neist endist Postimees, 19. november 1996
• Akadeemik Karl Rebase 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus Tartus