Karula Maarja kirik

See artikkel räägib keskaegsest kihelkonnakirikust. Karula luteri kiriku kohta vaata artiklit Karula uus Maarja kirik. Õigeusu kiriku kohta vaata artiklit Karula Jumalaema Kaitsmise kirik.

Karula Maarja kirik on maakivist ja tellistest hiliskeskaegne gooti kirik, mis aastast 1944 on varemeis. Asub Valga maakonnas Valga vallas Lüllemäe külas.

Kiriku kõrvale ehitati 1990. aastatel uus kirik, mida nimetatakse samuti Karula Maarja kirikuks (sai valmis 1997).^[1] Kirikut kasutab Karula kogudus.

Karula Maarja kirik on tüüpiline Lõuna-Eesti keskajale omane sakraalhoone. Hoone on põhiplaanilt ruudukujuline, keskajale tüüpiliselt kolmelööviline ja kolme traveega kodakirikuline pikihoone oli silmapaistvalt lühike. Võlvide ja piilarite kohta puuduvad andmed. Lääneseina ülaosas paikneb trepikäik, mis viitab kunagise võlvidepealse kasutamisele redupaigana. Nelinurkne kooriruum oli laia idaaknaga ja see oli kaetud tähtvõlviga. Tänapäeval segmentkaarse kujuga võidukaare algne kuju pole teada. Koori põhjaküljel paiknes käärkamber, selle algset kuju pole enam võimalik kindlaks teha. Kiriku väliskujundus on olnud lihtne. Krohvitud maakiviseinu elavdasid puhta vuugiga laotud tellisnurgad. Läänefassaad oli akendeta, seda liigendasid ümarkaarne tellisportaal ja Lõuna-Eesti arhitektuuris populaarne lame konsooltornike, mis kirikupoolsel küljel oli avatud. Kiriku teine sissepääs oli lõunaküljel, algne külgportaal pole säilinud, praegune pärineb 19. sajandist.

Rekonstrueerimisel 19. sajandil ehitati uued puulaed, kooriruumi idaosa eraldati vaheseinaga ja sinna kujundati käärkamber sissepääsuga idaseinas (idaaken on kinni müüritud). Portaalid ja aknad said uusgooti kujunduse, millega kõrvuti kasutati ka klassitsistlikke stiilielemente. Hiljem lisati puidust haritorn. Hoonest on säilinud ainult välisseinad, mälestise seisundit peetakse avariiliseks.

Karula kiriku maakivimüüride kividel on 15. sajandist pärit kiviraiendid – kooriosa idaseinas kahe inimfiguuriga kivi, nn Karula noorpaar^[2]; kaks ristidega kivi kooriosa idaseinas inimfiguuridega kivist teisel pool ust; seitse ristidega kivi kiriku lõunaseinas, üks neist suurema ringi sees paikneva Kreeka ristiga, mis meenutab kirikute interjööri tehtud keskaegseid pühitsusriste; ringi ja punktiga nurgakivi ehk "ankrukivi" (pärimus kõneleb pääsenud meremeeste ehitatud kirikust) põhjaseina läänenurgas. Ristid ja nurgakivi pärinevad tõenäoliselt keskajast, inimfiguuride kohta on püstitatud mitu hüpoteesi, millest tõenäolisim on oletus, et need on hilisem ümberkujundus keskaegsest ristikivist^[3].

Varaseim kirjalik teade, mida seostatakse Karula kirikuga, pärineb aastast 1392, mil paavst Bonifacius IX tegi korralduse määrata preester Fredericus Cagheneri Tartu piiskopkonna Carwele kihelkonnakirikusse, kus varem töötanud Martinus Schaak oli just surnud. Kas algsest kirikuhoonest on midagi ka tänapäevani säilinud, ei ole võimalik öelda, sest kirikus ega selle ümber ei ole arheoloogilisi kaevamisi tehtud. Kunstiajaloolane Kaur Alttoa on võrrelnud Karula kiriku arhitektuurilisi elemente teiste sarnaste sakraalehitistega ning määratlenud hoone algseks ehitamisajaks 15. sajandi teise poole, võttes arvesse nii põhiplaani, löövide proportsioone kui ka müürilao sarnasust teadaolevate 15. sajandi kirikutega; kaalukeeleks kiriku ehitusaja määramisel oli lääneportaali ümarkaarne vorm ja lääneseina ilmestav väike viilutorn.^[3]

Kirikut on esmamainitud 1532. aastal.^[4] Aastal 1624 kirik põles ja hävisid ka selle võlvid.^[4] Kirik taastati 17. sajandil, ent aastal 1701 kirik põletati.^[4] See oli aastani 1720 varemeis ja taastati 1729. aastaks.^[4] Aastatel 1835–1836 remonditi kirikut põhjalikult.^[4]

• Karula Maarja kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
• Karula kiriku varemed. Arhitektuurimälestise pass (koostanud Kaur Alttoa)
• M. Konsa, T. Jonuks. Valgamaa Karula kiriku kiviraiendid. Tartu 2010
• J. Juske. Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: keskaegse Karula kiriku tõusud ja mõõnad. – forte.delfi.ee 16.04.2018