Kastiilia

See artikkel on Hispaania ajaloolisest piirkonnast; ajaloolise Kastiilia kuningriigi kohta vaata artiklit Kastiilia kuningriik.

Kastiilia (hispaania Castilla [kas'tilja]) on ajalooline piirkond Hispaanias.

Aastatel 850–1035 oli see Leóni kuningriigi Kastiilia krahvkond ning 1035–1230 iseseisev Kastiilia kuningriik, valitsetud Navarra kuninga Sancho III poja Fernando el Magno (1035–1065) ning tema poja Sancho II (1065–1072) poolt.

 Pikemalt artiklis Leóni kuningriik

Navarra ehk Pamplona kuninga (1004–1035) Sancho III surma järel jagas ta alad oma poegade vahel, vanim poeg García III (või IV) sai Navarra ning osa Kastiilia valitsejaks (1035–1054), Fernando I Leóni ja Kastiilia valitsejaks (1037–1065), Gonzalo Sobrarbe ja Ribagorza ning Ramiro I sai Aragóni kuningriigi valitsejaks.

Atapuerca lahingu (1054) järel, milles hukkus García III, oli Fernando I aga aastatel 1056–1065 Hispaania keiser. Navarra valitsemist jätkas aga García III poeg Sancho IV Garcés (1054–1076).

Hispaania keiser Fernando I laiendas oma mõjuvõimu ka Kesk-Hispaaniale, sundides Toledo, Saragossa ja Sevilla moslemitest valitsejaid tunnistama oma vasalliseisust. 1064. aastal vallutas ta Portugali aladel Coimbra ning piiras edutult Valenciat.

Fernando I jagas oma valdused taas oma poegade vahel: Sancho II sai Kastiilia kuningriigi (1065–1072), Alfonso VI Leóni kuningriigi (1065–1070) ja García II Galicia kuningriigi, kuid alguses alistas Sancho II Galicia kuningriigi ning Sancho II surma järel aga sai taasühendatud Kastiilia ja Leóni ning Galicia ainuvalitsejaks (1072–1109) Alfonso VI.

1085. aastal vallutas Alfonso VI moslemitelt Toledo, mis sai aastateks 1087–1561 Kastiilia ja Leóni kuningate residentsiks. Alfonso VI kehtestas ka moslemi taifade valitsejatele rasked tribuudinõuded, mis tingisid ka Sevilla taifa valitseja abipalved moslemivalitsejale Põhja-Aafrikas. 1086. aasta Sagrajase lahingu kaotas Alfonso VI moslemi Almoraviidide kaliifi Youssef ibn Tachfine vägedele ning rekonkista edenemine pidurdus. Berberi Almoraviidide dünastia, valitses Põhja-Aafrikas - Marokos, Mauritaanias, Lääne-Alžeerias ja Hispaanias (al-Andalus). Järgnevast ajajärgust on ka ajalooline Hispaania rahvuskangelase ja Kastiilia vabadusvõitleja El Cidi (Rodrigo Díaz de Vivar) kuju. Ta on ka Hispaania rahvuseepose "Laul minu Cidist" peategelane.

1212. aastal võitsid Kastiilia, Leóni, Aragóni kuningriigi, Navarra kuningriigi väed Alfonso VIII juhtimisel Las Navas de Tolosa lahingus Almohaadide vägesid.

Kastiilia kuningas Fernando III vallutas Leóni kuningriigi lõplikult 1230. aastal ja liitis selle oma Kastiilia kroonivaldustega. Ametlikult kahte riiki ei ühendatud ja León moodustas Kastiiliaga personaaluniooni, kuid võimukeskuseks kujunes Kastiilia.

 Pikemalt artiklis Leóni kuningriik#Kastiilia ja Leóni kuningad

Pärast Leóni ja Galicia kuninga Alfonso IX surma 1230. aastal, ühendas tema poeg Fernando III Leóni ja Kastiilia kuningriigi. Aastal 1230 ühendati León ja Kastiilia lõplikult Pürenee poolsaarel Kastiilia krooni aladeks (1230–1516). Hiljem ühendati ühendkuningriik Aragóni ja Navarra kuningriigiga.

• 1217–1250, Fernando III Püha
• 1252–1284, Alfonso X Tark
• 1284–1295, Sancho IV
• 1295–1312, Fernando IV
• 1312–1350 Alfonso XI (1311–1350)
• 1350–1366 ja 1367–1369 Pedro I Julm (1334–1369)
• 1366–1367 ja 1369–1379 Enrique II (1334–1379)
• 1379–1390 Juan I (1358–1390)
• 1390–1406 Enrique III (1379–1406)
• 1406–1454 Juan II (1405–1454)
• 1454–1474 Enrique IV (u. 1420–1474)
• 1474–1504 Isabel I (1451–1504)
• 1504–1506 Felipe I (1478–1506)
• 1506–1555 Juana Nõdrameelne (1479–1555), reaalselt valitsesid ta isa Fernando II ja regendid
• 1516–1556, ametlikult 1555–1556 (1516–1555 kaaskuningana) Carlos I (1500–1558), ka Aragóni kuningas, temast alates olid Kastiilia monarhid ka kogu Hispaania kuningad.

 Pikemalt artiklis Kastiilia kroon

 Pikemalt artiklis Aragóni kroon

Kastiilia kuninganna Isabel I abiellus 1468. aastal Aragóni kuninga Fernando II-ga, pannes aluse kahe riigi vahelisele dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg, Hispaaniat valitseva Habsburgist Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui ka Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühendamise, moodustades Hispaania kuningriigi.

Et Kastiilial ametlikke piire pole, on tema piiride kohta eriarvamusi. Tavaliselt arvatakse Kastiilia alaks osa Castilla y Leóni autonoomsest piirkonnast Loode-Hispaanias ning Castilla–La Manchast ja Madridi autonoomsest piirkonnast maa kesk- ja lõunaosas. Mõne allika järgi hõlmab ta ajaloolistel põhjustel ka osa Cantabriast ja La Riojast.

Traditsiooniliselt jaotatakse Kastiilia Vana-Kastiiliaks, mille moodustab Castilla y Leóni idaosa, ning Uus-Kastiiliaks, millesse kuuluvad Castilla–La Mancha ning Madridi autonoomne piirkond.

Tänapäeva Hispaania monarhe nummerdatakse lähtudes järjepidevusest Kastiilia monarhidega.

Kastiilia nimi arvatakse tähendavat 'losside' või 'kindluste maad', mis viitab sellesse piirkonda rajatud kindlustele, kui kristlased rekonkista käigus Hispaania mauridelt tagasi vallutasid. Hispaaniakeelne sõna kindluse kohta on castillo.

Kastiilia kuningas Alfonso X (1221–1284) juurutas esimesena kastiilia keele ulatusliku ametliku kasutuse ladina keele asemel. Seetõttu kujunes kastiilia keelest Hispaania riigikeel, mida tänapäeval tuntakse hispaania keele nime all.

Kuna Kastiilia on Hispaania tuumikala, on kastiillaste rahvuslik identiteet mõnevõrra selgusetu. Kastiillasteks kalduvad jääma kõik need, keda ei hõlma mõne väiksema piirkonna identiteet nagu Baskimaa, Aragón, Galicia, Kataloonia, Astuuria või Kanaari saared.

• Baskimaa
• Kataloonia