Kerema
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Kerema | |
---|---|
| |
Pindala: 5,6 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 19 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 2959[3] | |
Koordinaadid: 58° 54′ N, 22° 57′ E | |
Kerema on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Kerema piirneb põhjas Hagaste, Puliste, Värssu ja Tempa külaga, läänes ja lõunas Suuremõisaga, kagus Pühalepaga ning idas Hilleste ja Vahtrepa külaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Varaseim meieni jõudnud teade Keremast pärineb aastast 1565 : Kärima Vrbas[4]. Hilisemaid mainimisi: 1688. aastaks Keramaby nimena.[5] Paul Ariste pakkus välja, et kohanimi pärineb sõnast "kera" (tähenduses kera, pundar, tihe põõsastik). Lauri Kettunen arvas, et kohanimi kujunes sõnast "kere". Pühalepa keelehuviline pastor Johann Magnus Jahn (Pühalepas pastor 1777–1805) tõlgendas nime kui "kõrremaa" (kõrs + maa).[viide?]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Küla alale jääb Pühalepa hoiuala.[viide?]
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 16 inimest, kellest kõik olid eestlased.[6]
Elanike arv | Aasta |
---|---|
260 | 1894 |
199 | 1903 |
184 | 1910 |
176 | 1922 |
114 | 1939 |
85 | 1959 |
37 | 1970 |
8 | 2000 |
16 | 2011 |
20 | 2019 |
19 | 2021 |
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]Kerema ajaloolised talud 1939[7]
Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
---|---|---|
1 | Allika | Liit |
2 | Haava | Kalju |
3 | Kalju | Kalju, Piht |
4 | Kasesalu | Allik |
5 | Kasevälja | Lember |
6 | Kaskori | Kaskor |
7 | Kitse | Viidik |
8 | Kokanigula | Uustalu |
9 | Kura | Piht |
10 | Laasi-Jürna | Paes |
11 | Lihala | Maar |
12 | Luua | Regi |
13 | Mardi | Rahu |
14 | Niidiotsa | Remmelkoor |
15 | Nuudi | Liit |
16 | Peetri | Pöör |
17 | Printsi | Hanikat |
18 | Pruuli | Maar |
19 | Sakkuri | Laane, Liit, Tüür |
20 | Simuna | Aardemaa |
21 | Tooksi | Liik, Pruer |
22 | Tooma | Kalju |
23 | Uuetoa | Allik, Koppel |
24 | Uue-Vanatoa | Allik |
25 | Vanatoa | Allik |
26 | Vähe-Laasi | Mei |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis elasid külas vabadikud Kerrema Claus ja Kerrema Siffer oma peredega.[viide?]
1835 oli külas 7 talu ja 20 vabadikukohta ; talupidajate elanikud said perenimed: Allik, Kaskor, Kirmann, Känd, Liit (Liet), Paes ja Pruer.[8]
1890. aastate alguses viidi seni Kerema küla Kasevälja koolis asunud Suurevalla (Suuremõisa vald Pühalepa kihelkonnas) keskus Reikama külla.[9]
1939 asus külas 26 talu. 1949. aasta kevadel Pühalepa külanõukogu aladel moodustatud 19 kolhoosi seas oli ka Keremal rajatud "Raudkivi" kolhoos.[9] Märtsis 1950 ühines Kerema küla "Raudkivi" kolhoos kõrval asuva Pühalepa küla "Võitluse" kolhoosiga. 1959 liideti "Võitluse" kolhoos Putkaste sovhoosiga.[viide?]
1977. aastal läksid küla põhjapoolsemad alad Hiiumaa Metsamajandi alla.[viide?]
Küla kuulus 1977–1997 naaberküla Pühalepa küla koosseisu.[viide?]
1988. taastati esimene talu (Andruse-Jürna).[viide?]
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Kerema lääneosa läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, küla idaossa jääb lõik Hilleste–Hellamaa teest. Küla läbib Papsi tee, Pühalepa–Kerema tee (selle Haavamäepoolne ots kandis varem kohalike seas nime Allikniidi maantee)Mall:Kohalik pärimus ja Kerema tee.Mall:Kohalik pärimus
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Kerema külas oli koolimaja (Kasevälja kool), pastoraat (Pühalepa pastoraat ehk Papsi koht)[10], kõrts (Haava kõrts), vallamaja (Kasevälja koolimajas), palvemaja (Pühalepa vennastekoguduse palvemaja) ja 7 tuuleveskit.
Külas asub Kummistu kalmistu.
1830–1926 tegutses külas Kasevälja kool, kus aastatel 1903–1904 oli koolijuhatajaks Kaarma õpetajate seminari haridusega Saaremaalt Pärsama vallast Ratla külast päritud hiljem omapärase kirjandusstiiliga tuntust kogunud kirjanik Jaan Oks (1884–1918).[viide?]
Kerema legendidest on jõudnud kirjanduslukku lugu hundi mõrsjast, mille põhjal Aino Kallas avaldas 1928. aastal soome keeles jutustuse "Sudenmorsian" (eesti keeles "Hundimõrsja" 1929). Legendi kunagistest sündmustest kuulis ta oma Keremalt päritud majahoidja Marta Kalju käest, kes omakorda kuulis seda oma vanaemalt Anna Pöialilt (surnud 1926). 1937. aastal kirjutas Kallas ise selle loo näidendiks (eesti keeles lavastati 1938. aastal Tartus).[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 31.01.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Mantalet opå Dagöö bönder Ann [15]64; Årlighe renthan aff Dagöhden …. (1565)
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Kerema" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939–09.02.1940
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835
- ↑ 9,0 9,1 Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006. Pühalepa Teataja, 06.10.2011. Vaadatud 31.07.2014.
- ↑ Pühalepa pastoraat • Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Vaadatud 31.07.2014.