Kirikaed
Kirikaed on maa kiriku ümber või kõrval, mis tavaliselt kuulub kirikule või kogudusele. Ajalooliselt on kirik ja seda ümbritsev maa olnud koguduseliikmete pühitsetud matmispaik ning kirikaed surnuaia ehk kalmistu sünonüüm[1].
18.–19. sajandil lõpetati suuremas osas Euroopast vanadesse kirikaedadesse matmine ja kirikute ümber surnuaedade rajamine, seda eelkõige ruumipuuduse tõttu.
Kuna vanemad kirikaiad on sageli püsinud sadu aastaid puutumatult, on neis kujunenud haruldased elukooslused.[2]