Kontsert

See artikkel räägib muusikateos(t)e ettekandest. Instrumentaalkontserdi (viiulikontsert, klaverikontsert vms) kohta vaata artiklit Instrumentaalkontsert. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kontsert (täpsustus)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kontsert (ilmselt tuletis ladinakeelsetest sõnadest concertare (vaidlema) ja consortium (ühiskond, osalemine), kuid võib olla tuletatud ka hoopis itaaliakeelsest sõnast concertare (korraldama, kokku leppima, kokku saama) või ka ingliskeelsest sõnast consort (koosmäng, ansambel)) on muusikaelu sündmus, mille eesmärk on üheskoos muusika esitus.

Kontserdi kui muusikaelu sündmuse mõiste tekkis 17. sajandil ning selle all mõeldi konteksti, milles inimesed esitasid üheskoos muusikat. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada nii privaatseid kui ka avalikke üritusi nii kodus kui ka spetsiaalsetes saalides. Näiteks Mozart rääkis oma kirjades sageli kontsertidest (Konzert), et kirjeldada mitteametliku koduse musitseerise õhtuid, kus esinejateks olid kõik kohalviibijad. Umbes aastast 1840 mõistatakse kontserti ainult avaliku ja mitteteatraalse sündmusena, mis võib toimuda väga erinevates kontekstides, nii ametlikus kui ka mitteametlikus vormis. 20. sajandi keskel laiendati kontserdi mõistet ka džässi, roki ja popmuusika esitustele.

Sõna 'kontsert' (concerto) võib sõltuvalt kontekstist tähendada ka heliteost või muusika esitajate ansamblit.

Kuni 18. sajandini toimusid heliteoste ettekanded Euroopas enamasti kindlal otstarbel ja raamistuses ning olid mõeldud kindlale kuulajaskonnale. Erilised kontserdiruumid puudusid ja muusikat mängiti ülikute õukondades tseremooniate või tantsude saateks, jumalateenistustel liturgia raames, teatrites ja ooperites. Ka rahvamuusika esitamine oli pigem seotud kommete ja tavade kui spetsiifilise aja või kohaga.

Alates 18. sajandist hakkas välja kujunema "salongimuusika": esialgu vaid kitsamates ringides, aga hiljem juba ka avalikumalt. Laialt levinud oli kodune musitseerimine perekondlikus ringis koos külalistega. Muusikateoste ettekandmine muutus omaette sündmuseks. Inimesed sõid, jõid ja vestlesid.

Muusika tähendus hakkas muutuma, üha rohkem hakati tähelepanu pöörama muusikale endale, selle sisule ja väljenduslikkusele. Muusikat hakati looma ja ette kandma ka üksnes kuulamiseks, ilma funktsioonita. Kujunes välja avalik kontserdielu, mis oli mõeldud kõigile huvilistele. Samu muusikateoseid hakati ette kandma korduvalt, erinevate interpreetide poolt, erinevates kohtades ja erinevatele auditooriumitele.

19. sajandil hakati ehitama avalikke kontserdisaale, mis olid mõeldud üksnes muusika ettekandmiseks ja kuulamiseks. 1781. aastal peeti esimene avalik kontsert Leipzigis "Gewandhausis" (tõlkes "riidemaja"), mille järgi on endale nime võtnud üks kuulus orkester. Orkestrites suurendati pillimängijate arvu, et muusika suurtes saalides paremini kõlaks.

Muusikateoseid hakati tähelepanelikumalt jälgima, arvustama, kritiseerima ja kommenteerima. Esile tõusis muusikateose autor, samuti muutus olulisemaks interpreetide osa ettekandes.

Kuulsad kontserdisaalid

• Viinis Grosser Musikvereinsaal (Musikvereini suur saal) – avati 1870
• Londonis Royal Albert Hall – avati 1871 prints Alberti mälestuseks. Populaarne Henry Woodi promenaadikontsertide koht alates 1895. aastast.
• Amsterdamis Concertgebow – avati 1888 (Concertgebow’ orkester)
• Birminghamis Symphony Hall (Birminghami orkester)
• New Yorgis Carnegie Hall – avati 1891

• Kontserdikoht
• Kontserdimaja

Tsitaadid Vikitsitaatides: Kontsert