Kose aardeleid

Kose aardeleid on 1982. aastal Harjumaal Kose alevikus avastatud Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare.

Aare sisaldas kokku 1716 münti, 6 ehet, 6 plekitükki ja ühe tooriku 8.–12. sajandist. Kogumass oli 1,9 kg.

Põhilise osa Kose aardeleiust moodustavad Saksa (1463) ja Inglise pennid (168), mis pärinevad vahemikust 10. sajandi lõpp kuni 12. sajandi algus (enamus neist vermitud 11. sajandi esimesel poolel). Saksa müntide suur hulk vihjab kaubasidemetele Ojamaaga.

Neile lisandus 30 Taani raha, 24 tõenäoliselt Skandinaavia päritolu münti, 20 Araabia dirhemit, 3 Bütsantsi, 3 Böömi, 3 Ungari ning üks Iiri ja üks Rootsi verming.

Muinasaare sisaldas haruldustena ka Eestis seni ainukesena leitud Bütsantsi keisri Konstantinos IX (valitses 11. juuni 1042 – 11. jaanuar 1055) münti ja maailmas neljateistkümnendat Inglaste kuninga Ethelred II (valitses 978–1013 ja 1014–1016) "Agnus Dei" tüüpi raha.

Aare asus puitlaastudest kaanega savinõusse asetatud nahkkukrus ja oli peidetud 12. sajandi teisel veerandil, arvatavasti pärast 1128. aastat.

Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas.

• Arheoloogia
• Hõbedakaubandus muinasajal
• Kose

• Kose aardeleiust eestigiid.ee leheküljel
• Pekka Erelt: "Suvel 1982 leiti Koselt Eesti suurim viikingiaegne aare" Eesti Ekspress, 27. mai 2020