Krapp
See artikkel räägib karjakellast; taime kohta vaata artiklit Harilik punavärvik |
Krapp ( ka kolgats, lõkats, õitsikell[1], läänemurdes rõks, Saaremaal rapukas, lõunaeesti murretes lokk[2]) on puust õõnestatud või lauakestest tehtud alt laienev karjakell[1], mille sisse oli heli tekitamiseks nööriga kinnitatud 1 või 2 kõra ehk tila. Samasuguseid krappe valmistati ka vaskplekist.[2] Krapid pandi kaela hobustele, lehmadele ja lammastele, keda lasti metsakarjamaale.
Krapid olid Euroopas laialt levinud[2] ning eri piirkondades erisugused.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Toimetanud Õie Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 75
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 100