Kurelised

Kurelised
sookurg
sookurg
Taksonoomia
Riik loomad (Animalia)
Hõimkond keelikloomad (Chordata)
Klass linnud (Aves)
Selts kurelised (Gruiformes)

Kurelised (Gruiformes) on lindude klassi kuuluv selts.

Teadlased vaidlevad, milliseid liigid peaksid sinna kuuluma ja millised mitte. Belgia ornitoloog Verheyen on öelnud, et kureliste hulka tavatsetakse lugeda kõiki linnuliike, kes on küllalt suured, mõnevõrra ebatavalise välimusega ja teadmata süstemaatilise kuuluvusega. [1]

Viimaste uuringute andmetel on osa nendest "ebatavalistest kurelistest" kureliste seltsiga nõrgalt või üldse mitte seotud. Sellepärast arvatakse osa allpooltoodud linnurühmadest edaspidi omaette seltsidesse, aga veel ei ole teada, missugused nimelt.

Välimuselt, siseehituselt ja eluviisilt on kurelised mitmekesised. Sagedamini pesitsevad nad soodes ja maapinnal, harvemini puu otsas. Väiksemad on 15–20 cm kõrgused, suuremad väljasurnud liigid on olnud üle 2 m kõrged.

Kurelised on üks kõige iidsemaid lindude seltse. Nad eksisteerisid juba keskaegkonnas koos saurustega. Ühtlasi arenes selles seltsis lennuvõimetus kiiremini kui teistes tollastes linnurühmades: kolmandik väljasurnud kurglastest olid täiesti või peaaegu lennuvõimetud.

Kureliste hulka kuulub alla kahesaja liigi.

Toonekurelised ei ole kurelistega seotud, vaid on eraldi selts.

Süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

"Loomade elu" eristab kureliste seltsis 9 alamseltsi:

Päikeselinnu väljasurnud sugulane Messelornis

Väljasurnud sugukonnad

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 6. kd., lk. 181