Kuuse-juurepess

Kuuse-juurepess
	; Kuuse-juurepess Heterobasidion parviporum
Taksonoomia
Riik	Seened Fungi;
Hõimkond	Kandseened Basidiomycota;
Klass	Agaricomycetes;
Selts	Pilvikulaadsed Russulales;
Sugukond	Bondarzewiaceae;
Perekond	Juurepess Heterobasidion;
Liik	Kuuse-juurepess;
Binaarne nimetus
	Heterobasidion parviporum; Niemelä & Korhonen 1998

Kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) on seene liik^[1].

Eestis intensiivselt majandatavates okaspuumetsades on kõige olulisemaks juuremädaniku tekitajaks juurepess (Heterobasidion spp.)^[2]. Juurepessu perekond jaguneb kaheks liigiks: kuuse-juurepess (Heterobasidion parviporum) ja männi-juurepess (Heterobasidion annosum). Kuuse-juurepess kahjustab Eestis põhiliselt igas vanuses kuuske, aga ka nulgu, lehist ning noori männitaimi^[2]. Kuuse-juurepess, mis tekitab juure-ja tüvemädanikku, kahjustab puidu kvaliteeti ning vähendab kuusikutest saadavat majanduslikku tulu^[3]. Juurepess levib paremini järgmistes metsakasvukohatüüpides: jänesekapsa, sinilille, naadi ja kastikuloo^[4].

Levik

Kuuse-juurepess levib seeneeoste kaudu, mis lenduvad õhus. Seeneeosel on ideaalne langeda kännule, kuna puit koosneb peamiselt piki tüve asetsevatest pikkadest torukujulistest ksüleemirakkudest. Eostel on seetõttu seal hea idaneda. Naabritevaheliste juurekontaktide kaudu levib seenemütseel seejärel edasi lähedal seisvatele tervetele puudele. Tekivad üha laienevad haiguskolded. Tänu istutamisele või looduslikule uuenemisele hakkab kasvama uus metsapõlvkond. Kändudes püsiv seen nakatab ka uut põlvkonda ning niimoodi püsib seenhaigus metsas edasi^[2]^[5].

Tõrje

Juurepessu tõrjeviisiks on kasutusele võetud biopreparaat Rotstop®, mis põhineb puitu lagundaval seenel hiidkoorik (Phlebiopsis gigantea). Hiidkoorik on saprotroofne puidulagundaja ning sarnaselt juurepessuga levib ka hiidkoorik pärast raiet värsketele kändudele,^[6] aga elavatele puudele hiidkoorik ei levi ega kahjusta neid^[7].Biopreparaati Rotstopi pritsitakse peale raiet kändudele, ning seeläbi takistab see kuuse-juurepessu edasist levimist tervetele puudele. Biopreparaat on saadud hiidkooriku tööstusliku paljundamise käigus ning selle eesmärk on kahe elusorganismi vaheline konkurents, preparaadi kasutamine on keskkonnale ohutu^[8].

Vaata ka

männi-juurepess

Viited

↑ Kuuse-juurepess andmebaasis eElurikkus , veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 M. Hanso ja H. Õunap (2016). Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu: SA Erametsakeskus. Lk 44.
↑ Arnerup J., Swedjemark G., Elfstrand M., Karlsson B., Stenlid J. (2010). Variation in growth of Heterobasidion parviporum in a full-sib family of Picea abies. Scandinavian Journal of Forest Research. Volume 25: pp. 106-110
↑ Hanso, S., Hanso, M. (1999a). Juurepessu levimisest Eesti metsades. - Metsanduslikud uurimused 31, lk 162-172
↑ Hanso, M., Drenkhan, T. (2005). Seenega seene vastu. -Eesti Loodus, 1, lk 16-19
↑ Holdenrieder, O., Greig, B.J.W. (1998) Biological methods of control. Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control (Woodward S, Stenlid J, Karjalainen R & Huttermann A, eds). CAB International, Wallingford, Inglismaa, pp. 235–258.
↑ Drenkhan, T., Hanso, S. and Hanso, M. 2008. Effect of the Stump Treatment with Phlebiopsis gigantea against Heterobasidion Root Rot in Estonia. Baltic Forestry, 14 (1): 1625.
↑ Barratt B.I.P., Howarth F.G., Withers T.M., Kean J.M., Ridley G.S. (2010) Progress in risk assessment for classical biological control. Biological Control 52: pp. 245–254.

Välislingid

Kuuse-juurepess andmebaasis eElurikkus
Sissekanne veebilehel "Invasive Species Compendium"
Jenny Arnerup, Mårten Lind, Åke Olson, Jan Stenlid, Malin Elfstrand,The pathogenic white-rot fungus Heterobasidion parviporum triggers non-specific defence responses in the bark of Norway spruce, Tree Physiol (2011) 31 (11): 1262-1272, doi: 10.1093/treephys/tpr113, veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
Kaarel Aruste, Juurepess rikub kuusepuidu, 31. juuli 2008 00:00, veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)

[1] Kuuse-juurepess andmebaasis eElurikkus , veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 M. Hanso ja H. Õunap (2016). Olulisemad metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu: SA Erametsakeskus. Lk 44.

[3] Arnerup J., Swedjemark G., Elfstrand M., Karlsson B., Stenlid J. (2010). Variation in growth of Heterobasidion parviporum in a full-sib family of Picea abies. Scandinavian Journal of Forest Research. Volume 25: pp. 106-110

[4] Hanso, S., Hanso, M. (1999a). Juurepessu levimisest Eesti metsades. - Metsanduslikud uurimused 31, lk 162-172

[5] Hanso, M., Drenkhan, T. (2005). Seenega seene vastu. -Eesti Loodus, 1, lk 16-19

[6] Holdenrieder, O., Greig, B.J.W. (1998) Biological methods of control. Heterobasidion annosum: Biology, Ecology, Impact and Control (Woodward S, Stenlid J, Karjalainen R & Huttermann A, eds). CAB International, Wallingford, Inglismaa, pp. 235–258.

[7] Drenkhan, T., Hanso, S. and Hanso, M. 2008. Effect of the Stump Treatment with Phlebiopsis gigantea against Heterobasidion Root Rot in Estonia. Baltic Forestry, 14 (1): 1625.

[8] Barratt B.I.P., Howarth F.G., Withers T.M., Kean J.M., Ridley G.S. (2010) Progress in risk assessment for classical biological control. Biological Control 52: pp. 245–254.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]