Laadivaheldus
Laadivaheldus on astmevahelduse alaliik, mis iseloomustab mõne sisehääliku muutumist, assimilatsiooni või sisehääliku kadu.[1] Sõna tüvevariandid erinevad laadivahelduse korral üksteisest selle poolest, et sõnast puudub või sinna lisandub sulghäälik või s-täht.[2]
Laadivahelduse tuvastamise protsess
[muuda | muuda lähteteksti]Laadivahelduse esinemise tuvastamiseks tuleb võrrelda käändsõnade puhul sõna nimetava ja omastava või osastava käände kirjapildi erinevusi. Pöördsõnade puhul tuleb võrdlemiseks kasutada verbi ma-lõpulist algvormi, da-infinitiivi ja oleviku ainsuse esimest vormi.
Näide:
- Nõrgenev laadivaheldus:
- `tund [tugev aste] : tunni [nõrk aste]: `tundi [tugev aste]
- `mõtle/ma [tugev aste] : mõel/da [nõrk aste] : mõtle/n [tugev aste]
- Tugevnev laadivaheldus:
- tunne [nõrk aste] : `tunde [tugev aste]: tunnet [nõrk aste]
Kuna tegusõna algvorm on alati tugevas astmes, saavad astmevahelduslikud tegusõnad laadivahelduse puhul järgida ainult nõrgenevat laadivaheldust.[2]
Nõrgenev laadivaheldus
[muuda | muuda lähteteksti]Nõrgeneva laadivahelduse puhul tugeva astmega sulghäälik või s-täht assimileerub, asendub või kaob (vt Tabel 1).[2]
Nõrgeneva laadivahelduse alaliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- asendumine
- kadu[2]
| assimilatsioon: | (III) nd→(II) nn | `tund : tunni |
| (III) rd→(II) rr | `kord : korra | |
| (III) ld→(II) ll | `kuld : kulla | |
| (III) mb→(II) mm | `tõmba/ma : tõmma/ta | |
| (III) rs→(II) rr | `kõrs : kõrre | |
| asendumine: | b→v | tõbi : tõve |
| d→j | sada/ma : saja/b | |
| g→j | `pärg : pärja | |
| s→n | `kaas : kaane | |
| kadu: | g (~k)→0 | `saag : `sae, `sohk : sohi |
| b→0 | `kuub : kuue | |
| d(~ t)→0 | `luud : luua, `koht : koha | |
| t→0 | `mõtle/ma : `mõel/nud | |
| s→0 | käsi : `käe |
Tabel 1. Nõrgenev laadivaheldus[2]
Tugevnev laadivaheldus
[muuda | muuda lähteteksti]Tugevnevas laadivahelduses, heliline kaashäälik asendub sulghäälikuga, pikk heliline konsonant asendub (sama konsonandi ja sulghääliku) konsonandiühendiga või sulghäälik lisandub olemasolevatele sisehäälikutele (vt tabel 2). S-häälik ei osale tugevnevas laadimuutuses.[2]
Tugevneva laadivahelduse alaliigid
[muuda | muuda lähteteksti]- dissimilatsioon
- asendumine
- lisandumine[2]
| dissimilatsioon: | (II)nn→ (III) nd | tunne : `tunde |
| (II) rr → (III) rd | murre : `murde | |
| (II)ll → (III) ld | kolle : `kolde | |
| (II)mm → (III)mb | komme : `kombe | |
| asendumine: | (II)v→ (III)b | varvas : `varba |
| (II) j→(III) g | hüljes : `hülge | |
| lisandumine: | 0 → g (~k) | oie : `oige, ohe : `ohke |
| 0 → d(~t) | roie : `roide, juhe : `juhtme |
Tabel 2. Tugevnev laadivaheldus[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Keele Instituut (10.11.2014). "Esterm: Laadivaheldus". Esterm. Originaali arhiivikoopia seisuga 24.11.2020. Vaadatud 08.01.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Eesti Keele Instituut (2007). "Morfoloogia: Tüvevaheldused". Eesti Keele Käsiraamat. Vaadatud 08.01.2021.