Lapi tsiitsitaja

Lapi tsiitsitaja
Isaslind hundsulestikus
Emaslind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Tsiitsitajalased Emberizidae
Perekond	Calcarius
Liik	Lapi tsiitsitaja
Binaarne nimetus
Calcarius lapponicus (Linnaeus, 1758)

Lapi tsiitsitaja ehk keltsalind (Calcarius lapponicus L.) on linnuliik tsiitsitajalaste sugukonnast.

On pesitsusajal levinud tsirkumpolaarselt Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Polaarjoonest lõuna pool ulatub pesitsusaegne levila ainult mägedesse.^[1] Ta on rändlind. Talvitub avamaastikul Taanis, Inglismaal, Kesk- ja Ida-Aasias ja USA lõunaosas.

Eestis harv läbirändaja aprillis ja septembri teisest poolest hilissügiseni. Teda kohatakse peamiselt läänesaarte ning mandri loode- ja lääneosa mererannikul ja lagedatel põldudel, mujal sisemaal väga harva. Üksikutel kordadel on talvitunud.

Üldpikkus 14–15,5 cm. Hundsulestikus isaslind sarnaneb põhjatsiitsitaja ja rootsiitsitaja vanalindudega, kuid tal puudub valge lahuriba ning must värvus ulatub pugualale ja kehakülgedele. Puhkesulestikus on sulestik tuhmim ja mustad suled heledate ääristega. Erinevalt rootsiitsitajast ei tegutse ta kunagi roostikus.

Kutsehüüd on mahedakõlaline tlüü tjüet või höid, ka kruttiv rt rt. Laulab põõsaladvas või lennul, laul on kanepilinnu omaga sarnane sädin-vidin. Lapi tsiitsitaja tegutseb peaaegu eranditult maapinnal, kus liigub edasi kiirel jooksul, keha kummargil. Lennujoon on lainjas.

Pesitsusajal asustab tundrat ja mägitundrat, tavaliselt soode ja veekogude lähedal. Pesa rajab maapinnale, kurnas on 2–4 muna.

Pesitsusajal on toiduks peamiselt putukad, muul ajal rohkem seemned.

• Lapi tsiitsitaja andmebaasis eElurikkus