Lennart Torstenson
Lennart Torstenson (17. august 1603 Forstena – 7. aprill 1651 Stockholm) oli Rootsi väejuht ja krahv.
Elukäik ja sõjaväeline karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Sünd ja päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Lennart Torstenson sündis Forstena mõisas Västergötlandis Torsten Lennartssoni (surnud 1631) ja Märta Nilsdotter Posse (surnud 1627) pojana.
Gustav II Adolfi paažina
[muuda | muuda lähteteksti]15-aastaselt sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž. 1628–1629 võttis ta osa Preisi sõjakäikudest.
Räägitakse, et ühes lahingus saatis kuningas Torstensoniga ühele ohvitserile käsku. Teel märkas ta, et vaenlane on muutnud oma positsioone, ja ta muutis kuninga käsku. Kui ta naasis kuninga juurde, oli viimane juba märganud muutusi. Kui Torstenson rääkis kuningale, mida ta oli teinud, tõstis kuningas juba käe, kuid siis muutis meelt ja ütles: "Lennart, see oleks võinud maksta sulle elu, kuid võib-olla sobiksidki sa paremini kindraliks kui õukonda paažiks."
Rootsi suurtükiväe ülemana ja abielu Beata De la Gardiega
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1629 määrati Torstenson Rootsi suurtükiväe ülemaks, mis tema juhatusel võitis Kolmekümneaastases sõjas Breitenfeldi ja Lechi lahingu. Samal aastal langes ta vaenlase kätte vangi ja teda hoiti Ingolstadtis vangis peaaegu terve aasta.
Ta abiellus 8. detsembril 1633 Stockholmis vabapreili Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642) ja tema esimese naise Steninge vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar. Abielust sündis Anders Torstenson (1641–1686), Rootsi riigimees, Eestimaa kindralkuberner 1674–1681, Alavere mõisnik 1671–1686.
1635 läänistas kuninganna Kristiina Lennart Torstensonile Järvamaal Koeru kihelkonna Aruküla ja Paide linnuselääni Paide kihelkonna Mäo mõisa.[1][2], 1636. aastal sai Lennart Torstenson Paide linna[3].
Ta näitas oma sõjameheoskusi ka Kolmekümneaastases sõjas Wittstocki lahingus, Pommeri aktiivsel kaitsmisel 1637–1638, Chemnitzi lahingus ja sissetungil Tšehhimaale aastal 1639. Kuna ta oli vangistuses kahjustanud oma tervist, siis 1641 naasis ta Rootsi, kus temast sai Rootsi Riiginõukogu liige.
1641 päris Lennart Torstenson Johan De la Gardie väimeeste vahelise päranduse jagamise lepinguga Harjumaal Alavere mõisa[4] ja ka kogu Raasiku mõisa ala[5], koos hilisema Peningi mõisa aladega.[6]
Tegevus Rootsi vägede ülemjuhatajana
[muuda | muuda lähteteksti]
Johan Banéri ootamatu surma tõttu 1641. aasta mais määrati Lennart Torstensson Rootsi vägede ülemaks Saksamaal ja Pommeri kindralkuberneriks. Sellega kaasnes ka ülendamine feldmarssaliks.
1642 marssis ta vägedega läbi Brandenburgi ja Sileesia Määrimaale, vallutades kõik olulised kindlused, mis jäid teele.
Tagasiteel läbi Saksimaa ta samahästi kui põrmustas keiserliku armee teises Breitenfeldi lahingus 23. oktoobril 1642.
1643 vallutas ta teist korda Määrimaa, kuid kutsuti ootamatult sõdima Taani vastu.
Tema kiire ja ootamatu tegevus halvas Taani maapoolse kaitsetegevuse, kuigi Torstensoni enda positsioon Jüütimaal oli Christian IV poolt oskuslikult juhitud Taani laevastiku tõttu ebakindel.
1644 juhtis oma armee kolmandat korda Saksamaa südaaladele ja kohtus keiserliku väega Jüterbogi lahingus 23. novembril. 1645. aasta novembri algul tungis ta Böömimaale ja saavutas 24. veebruaril võidu Jankau lahingus. Sellega oli avatud tee Viini. Kuigi tal õnnestus vallutada üks Doonau sild, oli tema kurnatud sõjavägi võimetu edasi tungima. Sama aasta detsembris oli podagra tõttu liikumisvõimetuks jäänud Torstenson sunnitud vägede juhatamise üle andma ja naasis Rootsi.
Hilisem elu ja surm
[muuda | muuda lähteteksti]1647 sai ta krahvitiitli.[7] 1648–1651 oli ta Västergötlandi, Dalslandi, Värmlandi ja Hallandi kindralkuberner.
1647. aastal ostis ta Taubedelt 24 000 riigitaalri eest Maardu mõisa, mis kuulus seejärel Torstensonidele 1662. aastani.[8]
Tema surma järel 7. aprillil 1651 maeti ta pühalikult Stockholmi Riddarholmeni kirikusse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Mäo (Paide khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Aruküla (Koeru khk)
- ↑ Lennart Torstenson, Nordisk familjebok, Stockholm, Expeditionen af Nordisk familjebok, Stockholm, Gernandts boktryckeri-aktiebolag, 1893 s 487-488 (rootsi keeles)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Alavere mõis (Kose khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Raasiku mõis (Harju-Jaani khk)
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Peningi mõis (Harju-Jaani khk)
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... lk. 6".
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Maardu mõis (Jõelähtme khk)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lennart Torstenson |
Rootsi Pommeri asehaldurid ja kindralkubernerid | |
|---|---|
 Klas Horn (1631–1632) • Sten Svantesson Bielke (1633–1638) • Johan Banér (1638–1641) • Lennart Torstenson (1641–1646) • Carl Gustaf Wrangel (1648–1650) • Johan Oxenstierna (1650–1652) • Axel Lillie (1652–1661) • Carl Gustaf Wrangel (1661–1676) • Otto Wilhelm von Königsmarck (1679–1685) • Nils Bielke (1687–1698) • Jürgen Mellin (1698–1711) • Johann August Meyerfeldt (1720–1747) • Axel von Löwen (1747–1766) • Hans Henrik von Liewen (1766–1772) • Fredrik Carl Sinclair (1772–1776) • Fredrik Vilhelm von Hessenstein (1776–1791) • Eric Ruuth (1792–1796) • Philip Julius Bernhard von Platen (1796–1800) • Hans Henrik von Essen (1800–1807) • Hans Henrik von Essen (1809–1813) • Vürst Wilhelm Putbus (1813–1815) |