Leo Schotter

Leo Schotter (19. märts 1917 Moskva – 2. aprill 1997 Tartu) oli eesti silmaarst, helilooja ja Tartu Ülikooli professor.

Ta sündis aastal 1917 Moskvas arst Hans Schotteri pojana. Tema vanaisa Friedrich Wilhelm Schotter (1841–1917) oli Tallinna Püha Vaimu koguduse köster. Aastal 1935 lõpetas ta Tallinna Vene Gümnaasiumi. Õppis aastatel 1936–1940 Tartu Ülikooli veterinaariateaduskonnas, aastatel 1940–1947 arstiteaduskonnas. Lisaks õppis ta aastatel 1937–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni (Heino Elleri klassis).

Aastal 1964 kaitses ta meditsiinidoktori väitekirja "Топография поля глазных магнитов и ее значение для удаления ферромагнитных осколков из глаза".

Oli aastatel 1947–1958 oftalmoloogiakateedri vanemlaborant, aastatel 1950–1958 Tartu Kliinilise Haigla silmaosakonna juhataja, aastatel 1958–1965 oli oftalmoloogiakateedri assistent, aastast 1966 oli ta professor ja aastast 1975 otorinolarüngoloogia- ja oftalmoloogiakateedri juhataja.

1975–1991 nägemise tervishoiu labori juhataja ning 1966–1977 Eesti NSV peaoftalmoloog. Teinud rohkem kui 5500 silmaoperatsiooni. ^[1]

Lisaks on ta loonud üle 40 heliteose, sealhulgas "Ood Tartu ülikoolile" (1987), kammermuusikat, soolo- ja koorilaule.

Ta oli abielus kolm korda. Tema esimene abikaasa Ludmilla Schotter (Troitskaja, 1915–1983) oli mikrobioloog. Nende poeg Avo-Leonid (1943–1985) hukkus noorena, tema pojast Aleksandrist on aga saanud vanaisa eeskujul arst. Teise abikaasa Lilian Schotteriga (1924–2010) sündis poeg Leo (1954–2005), kellest sai silmakirurgina isa mantlipärija. Prof Leo Schotteri kolmas naine Anne Schotter oli arst-neuroloog ja neil oli poeg Valmar (1969–2009).

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944, III, lk. 286
• Eesti muusika biograafiline leksikon, 2. köide, lk. 270, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2008