Lepalind

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Lepalind (perekond); folklooris esineva linnu kohta vaata artiklit Lepalind (folkloor)

Lepalind
Isane lepalind
Kaitsestaatus
Soodsas seisundis  (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Värvulised Passeriformes
Sugukond	Rästaslased Turdidae
Perekond	Lepalind Phoenicurus
Liik	Lepalind ehk aed-lepalind
Binaarne nimetus
Phoenicurus phoenicurus Linnaeus, 1758

Lepalind ehk aed-lepalind (Phoenicurus phoenicurus) on linnuliik rästaslaste sugukonna lepalinnu perekonnast.

Tema rahvapärased nimetused on teiste hulgas sarvik, tulisaba, tulisaba-lind, tulelind, lauklind, lepaliur, kaseüüt, lepaüüt, punaüüt, punaütt.

Nii linnu "lepalind" ja punaka puiduga puu "lepp" nimetus kui ka tegusõna "lepitama" pärinevad ühisest läänemeresoome sõnatüvest, mis tähendab verd. See viitab linnu punakale saba- ja rinnasulestikule.

Lepalind pesitseb Euroopas ja Loode-Aafrikas, Aasias ida suunas kuni Obi ja Jenissei veelahkmeni ning Iraanini. Eestis on lepalind tavaline haudelind^[1], tema pesitsusaegne arvukus on viimase hinnangu järgi 15 000 – 20 000 paari^[2].

Lepalind talvitub Ekvatoriaal-Aafrikas ja Lõuna-Araabias. Loode-Aafrikas on lepalind paigalind.^[1]

Ränne toimub öösiti. Pesapaikadesse jõuab lepalind aprilli lõpul, Eestisse mai algul, Aafrikasse oktoobris.

Lepalind arvatakse kõige vähem ohustatud liikide hulka.

Lepalind on umbes varblase suurune, kuid märksa saledam. Tema kehapikkus umbes 15 cm, tiiva pikkus 8 cm, mass kuni 20 g.

Lepalind on eredat värvi. Hundsulestikus on isaslinnu pea ja selg tumehallid, laup on valge, tiivad pruunid, saba, rind, kõhualune ja küljed roostepunased, kurgualune, pugu, põsed ja silma ümbrus mustad. Emaslind on valdavalt pruun, päranipuala ja saba roostepunased. Silmaümbrus on mõlemal ühtemoodi must. Noorlinnud on pruunid ookrivärvi laikudega kerel.^[1]

Lepalinnu toit on mitmekesine. Peamise toidu moodustavad selgrootud: mardikad (kärsaklased, naksurlased ja nende vastsed, jooksiklased, poilased, sitiklased), sääriksääsklased, kärbsed, lehevaablaste vastsed, sipelgate vastsed, käguvaablaste vastsed, liblikad ja nende röövikud, lutikalised ja ämblikud, sügisel lisaks marjad ja seemned.^[1]

Kahjurputukate hävitajana toob lepalind suurt kasu.

Elupaigana eelistab lepalind sega- ja lehtmetsi, hõredaid valgusrikkaid kuivi männikuid, parke ja aedu.

Pesa tehakse puuõõnsustesse ja -riitadesse, sageli tuulemurru varju, puujuurte alla ja vahele (eriti kui need kasvavad järsakutel), urgudesse kaljuservadel ja kivide all, asulates pesitsedes hoone karniiside ja vooderdise taha ning pööningutele. Meelsasti pesitseb ka tehispesades.^[1]

Lepalind muneb mai lõpul 5–9, tavaliselt 6–7 taevasinist muna. Haub peamiselt emaslind: 13–15 päeva. Sama kaua viibivad pojad pesas. Sel ajal toidavad neid mõlemad vanemad, tuues toitu kuni 500 korda päevas. Vanemad toidavad neid veel nädal aega pärast pesast lahkumist, sest pojad ei ole sel ajal veel päris lennuvõimelised.^[1]

Lepalinnul on kaks kurna aastas.

Kui isaslinnud on hõivanud pesitsusala, siis hakkavad nad seal laulma. Nad laulavad peaaegu ööpäev läbi, vaikides ainult kesköö paiku (kella 23–3). Laul on meloodiline ja kõlav, kuid seda on nimetatud ka pisut tüütuks. Eriti intensiivne laulmine toimub koidu ja eha ajal. Laulmise ajal kordab isaslind sageli ja valjult oma kutsehüüdu "Friid-tek, friid-tek ...", tõmbleb sabaga ja väristab kirevat sabasulestikku.^[1]

Lepalinnu laulu tõlgendus inimkeelde oleks: "Siht, siht, saht, saht, sea pära võru võkk." (Tõstamaa)

• Lepalind andmebaasis eElurikkus

• Lepalind e. aed-lepalind. Koostanud: Inga Sõelsepp. Loodusõpe
• Lepalind Loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkonnad.

• Lepalind ehk Aed-lepalind, Redstart, Phoenicurus phoenicurus. Pildiblog by Remo Savisaar.

• Lepalind. Lühike videoklipp linnulauluga Youtube'is.
• Lepalind. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee