Lemsalu kihelkond

Lemsalu kirik
Lemsalu kihelkond Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" (1798)

Lemsalu kihelkond ehk Limbaži kihelkond (ka Lemsi kihelkond,[1] saksa keeles Kirchspiel Lemsal, läti keeles Limbažu draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Riia kubermangus Volmari kreisis.

Kihelkond on kujunenud Riia peapiiskoppidele kuulunud Lemsalu piiskopilinnuse juurde. Aastal 1669 eraldus sellest Katriņa kihelkond, ent see liideti aastal 1709 tsaarivõimude poolt taas Lemsaluga. Patronaadiõigus kuulus alates aastast 1621 Riia linna raele.[2] Alates aastast 1889 kuulus õigus Riia linnamõisate valitsusele.

Lemsalu kihelkonna mõisad

[muuda | muuda lähteteksti]
Lemsalu kihelkonna mõisad 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903)
  1. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2.
  2. http://www.vilkene.lv/par/religija/
  • Bienenstamm, Herbord Carl Friedrich von. Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: bei Deubner, 1826. Lk 248-249 [1].
  • Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 369 [2].
  • Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 157-162 [3].
  • Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 100-104 [4].
  • Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.