Linnapea Alberti ülestõus
Linnapea Alberti ülestõus (poola keeles bunt wójta Alberta) oli aastatel 1311–1312 Poola Krakówi linna linnakodanike mäss hertsog Władysław I Łokietek vastu. Mässu juhtis Albert, wójt, kes Magdeburgi õiguse alusel oli tegelikult Krakówi linnapea. [1] See lõppes hertsog Władysławi võidu ja Krakówi linnameeste karistamisega.
Taust
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast seda, kui Kraków oli 1241. aasta mongolite sissetungi ajal laastatud, taastati selle Magdeburgi õiguse kohaselt vürst Bolesław V-le. [2] 1291. aastal langes Krakówi hertsogkond Böömimaa kuningale Wenceslaus II-le, kellest 1300. aastal sai ka Poola kuningas. Pärast Přemysliidide väljasuremist aastal 1306 võttis Krakówis võimu Piastide dünastiast pärit hertsog Władysław I, 1310. aastal aga läks Böömi kuningriik Luksemburgi dünastia valdusse. Uus kuningas Jan Pime jätkas Poola kuningliku tiitli nõudmist ja püüdis pealegi vasalliseerida külgneva Sileesia piirkonna hertsogid.
Mäss
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1311 algatas Krakówi linnapea (1290-1312) wójt Albert mässu vürst Władysławi võimu vastu eesmärgiga muuta linn – tollane Poola ülemprovintsi pealinn – Böömimaa vasalliks. Mäss oli nii poliitiliselt kui kultuuriliselt saksameelne ja poolavastane. Albertit, kes ise oli saksa [1] või tšehhi [3] päritolu, toetasid mõned linnakodanikest sakslased. [4] Teda toetasid ka Saksa-Sileesia päritolu piiskop Jan Muskata ja Sileesia hertsog Bolko I Opolest ning paljud Krakówi kodanikud. Pärast seda, kui Władysław linna piiras, lõppes mäss ebaõnnestumisega. [1] [4] Sarnased mässud toimusid mitmes teises linnas, eriti Sandomierzis ja Wieliczkas; ka need suruti Władysławi poolt maha.
Tagajärjed
[muuda | muuda lähteteksti]Albert põgenes Böömimaale ja tema maja lammutati, samas kui Gniezno peapiiskop Jakub Świnka esitas piiskop Muskatale süüdistuse, et ta on "Poola rahva vaenlane". Pärast mässu kaotas Krakówi linn paljud oma privileegid, kuna mõned linnakodanikud toetasid ülestõusu. Vürst Władysławi vaatevinklist oli mäss ajendatud Poola-vastasest meeleolust ja Saksa kodanikud tõestasid oma ebalojaalsust.
Ühe allika, nn Krasiński annaalide järgi kasutati Krakówi saksakeelsete linnakodanike eristamiseks shibbolethi Soczewica, koło, miele, młyn ("Lääts, ratas, jahvatab , veski"). Need, kes ei suutnud seda fraasi õigesti hääldada, hukati. [5]
Ülestõusu kirjeldati omaaegses ladinakeelses luuletuses De quodam advocate Cracoviensi Alberto ("ühest Krakówi linnapeast Albertist"), mille kirjutas anonüümne autor ja mida võib kirjeldada kui "germanofoobilist". [6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Laurențiu Rădvan (2010). At Europe's Borders: Medieval Towns in the Romanian Principalities. BRILL. Lk 49. ISBN 978-90-04-18010-9. Vaadatud 22. mail 2011.
- ↑ Jan Hahn, Ilustrowana historia Śląska w zarysie, Narodowa Oficyna Śląska, Zabrze 2012, ISBN 978-83-60540-26-8
- ↑ Encyklopedia; Kirchen-Lexikon (1876). Encyklopedja Kościelna podług teologicznej encyklopedji [Kirchen-lexikon] Wetzera i Weltego, wydana przez M. Nowodworskiego. Lk 466. Vaadatud 22. mail 2011.
- ↑ 4,0 4,1 (inglise keeles) Jerzy Jan Lerski (1996). Historical dictionary of Poland, 966-1945. Greenwood Publishing Group. p. 9. ISBN 978-0-313-26007-0. vaadatud (22.05.2011).
- ↑ Paul Knoll (2017). "Chapter 19: Economic and Political Institutions on the Polish-German Frontier in the Middle Ages: Action, reaction, interaction". Nora Berend (toim). The Expansion of Central Europe in the Middle Ages. Routledge. Lk 445.
- ↑ Proceedings of the American Philosophical Society. Vol. 120, No. 2, 1976, ISSN 0003-049XISSN 0003-049X