Londoni Kuninglik Selts

Londoni Kuninglik Selts ehk Londoni Kuninglik Ühing, ka kuninglik ühing või kuninglik selts, lühend LKS (inglise keeles The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge, tavaliselt vormis Royal Society) on Londonis 1660. aastal asutatud teadusühing, vanimaid teadusühinguid maailmas.^[1]

1660. aasta novembris rajatud ühingu põhikirja kinnitas kuningas Charles II. Seltsi asutajaliikmete seas olid John Wilkins, Jonathan Goddard, Robert Hooke, Christopher Wren, William Petty, Robert Boyle jt teadlased ja filosoofid.

Algselt oli selts nn Nähtamatu kolledži laiendus, mis loodi uuringute tegemiseks ja arutelude pidamiseks. Tänapäeval on kuninglik selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia teaduste akadeemiana, annab välja umbes 700 uurimisstipendiumi ja rahastab alustavaid teadusfirmasid. Samuti nõustab kuninglik selts teadusküsimustes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Euroopa Komisjoni.

Seltsi juhib seltsi põhikirja kohaselt 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil ligikaudu 1600 liiget (koos välisliikmetega) ning igal aastal valitakse umbes 700 kandidaadi hulgast kuni 62 uut liiget, sealhulgas kuni 10 välisliiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed ja auliikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (Fellow of the Royal Society), välisliikmed aga tiitlit ForMemRS (Foreign Member of the Royal Society). Kuningliku seltsi praegune president on Nobeli keemiaauhinna pälvinud Venkatraman Ramakrishnan, kes astus ametisse 1. detsembril 2015.

1967. aastast asub selts Londoni kesklinnas aadressil Carlton House Terrace 6–9. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud 1. järgu hoonete nimekirja.

Seltsi moto on ladinakeelne "Nullius in verba", mis tähendab "ära usu kellegi sõnu". See viitab seltsi liikmete otsusele uskuda vaid katsetega tõestatud fakte ning tuleb Horatiuse "Epistlitest", kus too võrdleb end gladiaatoriga, kes on ametist loobunud ja seepärast vaba.

Londoni Kuninglik Selts on Euroopa akadeemiate ühenduse ehk ALLEA liige.

Kuninglik selts sai alguse nn nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (invisible college), mille raames natuurfilosoofid (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) 1640. aastate Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest vaatluste ja eksperimentide abil; tänapäeval nimetatakse seda teaduseks.^[2]

Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, Sir Robert Moray ja vikont William Brouncker. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu Henry Oldenburg, kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.^[2]

Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene eksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esimest korda kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi esialgu nimeta, ilmus nimi The Royal Society trükis esimest korda 1661. aastal. 1663. aastal nimetati see teises kuninglikus põhikirjas (Royal Charter) loodusteadmiste parandamise nimel tegutsevaks Londoni kuninglikuks seltsiks (The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge).^[2]

Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast Londoni 1666. aasta tulekahju kolis selts mõneks aastaks Arundel House'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis Isaac Newton.^[2]

1662. aastal anti seltsile kuningliku põhikirjaga kirjastamisõigus. Esimesed raamatud olid John Evelyni "Sylva" ja Robert Hooke'i "Micrographia". 1665 hakkas Henry Oldenburgi toimetusel ilmuma ajakiri Philosophical Transactions. Mõne aasta pärast võttis selts selle kirjastamise enda kanda.^[2]

Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud akadeemilise haridusega teadlased. 1731. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.^[2]

1780. aastal kolis selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas Sir Joseph Banks, kes oli 1778. aastal saanud seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. Banks pooldas, et seltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid amatööre, kellest võiksid saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning 1847 otsustas selts, et edaspidi valitakse liikmeid vaid nende teadustöö põhjal.^[2]

See uus professionaalne lähenemine tähendas, et kuninglik selts polnud enam pelgalt õpetatud selts, vaid tegelikult ka teaduste akadeemia. Valitsus tunnustas seda 1850. aastal, andes seltsile 1000 Inglise naela uurimistööks ja seadmete soetamiseks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse seltsi tihe side valitsusega, mis lubas seltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis selts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i Piccadillyl.^[2]

Järgmise sajandi jooksul kasvas seltsi töökoormus ja töötajaskond kiiresti ning senised ruumid jäid kitsaks. Seepärast kolis selts 1967. aastal selle praegusse asupaika Carlton House Terrace'il. Tolleks ajaks oli seltsil üle 140 palgalise töötaja, kes edendasid kuningliku seltsi tegevust sõltumatu teaduste akadeemia, õpetatud seltsi ja teaduse rahastajana.^[2]

2010. aastal omandas selts Chicheley Halli Buckinghamshire'is. Hoonesse rajati Kavli Kuningliku Seltsi Rahvusvaheline Keskus (Kavli Royal Society International Centre), kus korraldatakse muu hulgas ka rahvusvahelise tähtsusega teaduskonverentse.^[2]

Kirjastuse Royal Society Publishing kaudu annab selts välja järgmisi ajakirju:^[3]

• Philosophical Transactions of the Royal Society A
• Philosophical Transactions of the Royal Society B
• Proceedings of the Royal Society A
• Proceedings of the Royal Society B
• Biology Letters
• Journal of the Royal Society Interface
• Notes and Records of the Royal Society
• Biographical Memoirs of Fellows of the Royal Society

Philosophical Transactions on maailma vanim ja kõige kauem ilmunud teadusajakiri. Selle esimese numbri toimetas ja avaldas 1665. aasta märtsis seltsi esimene sekretär Henry Oldenburg. Tänapäeval avaldatakse ka teemanumbreid ning ajakiri jaguneb kaheks: A-seeria tegeleb matemaatika ja füüsikateadustega,^[4] B-seeria bioloogiateadustega.^[5]

Kuninglik selts annab välja arvukalt auhindu ja medaleid ning korraldab loenguid, tunnustamaks teadussaavutusi. Vanim neist on Croone'i loengute sari, mis algatati 1701. aastal seltsi asutajaliikme William Croone'i lese palvel. Croone'i loengud toimuvad tänini kord aastas ja neid peetakse seltsi tähtsaimaks auhinnaks bioloogias. Ehkki Croone'i loengud algatati 1701, toimus esimene neist alles 1738, seitse aastat pärast Copley medali asutamist, mis on kuningliku seltsi vanim tänini kasutusel olev medal ja mida antakse "silmapaistvate saavutuste eest uuringuis mis tahes teadusharus".

Jonathan Swift parodeeris kuninglikku seltsi raamatus "Gulliveri reisid", kus ta kirjeldab Laputa saare leiutajaid. Neal Stephensoni ajalooliste romaanide sarjas "The Baroque Cycle" on tegelaste seas paljud kuningliku seltsi asutajatest.

Peale Londoni seltsi on analoogseid kuninglikke seltse hiljem asutatud ka Edinburghis, Uus-Meremaal, Kanadas, Iirimaal, Rootsis jm.

• Kuningliku seltsi veebileht