Lunavara
Lunavara (inglise keeles ransomware), tuntud ka kui krüptoviirus või krüptouss, on pahavara, mis krüpteerib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, mille järel kurjategijad nõuavad andmete dešifreerimisvõtme eest lunaraha.[1]
Veebilehe või faili ohutuses saab veenduda, kui kontrollida seda enne Cuckoos, mis on CERT-EE avalik keskkond failide analüüsimiseks.[2]
Tähelepanuväärsemad näited
[muuda | muuda lähteteksti]WannaCry
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis WannaCry
WannaCry lunavararünnak toimus 2017. aasta mais ja levis üle maailma.[3]
Tarkvarafirma Microsoft kritiseeris USA valitsust küberrelvade varumise eest. Tehnika, mida kräkkerid kasutasid WannaCry levitamiseks, töötas algselt välja USA riikliku julgeoleku agentuur (NSA), mille käest see varastati.[4]
„Rahvuslikud CERTid nagu RIA (Eestis CERT-EE) peaksid saama õiguse skaneerida küberruumi pandud seadeid, et juhtida tähelepanu turvavigadele ja liiga kergelt murtavatele salasõnadele“
NotPetya
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis NotPetya
NotPetya lunavararünnak toimus 2017. aasta juunis. Eriti laialdaselt oli nakatumine tabanud Windows 7 operatsioonisüsteemi kasutavaid seadmeid. Lunavaraversioonil puudus nn väljalülitusnupp, samuti pole saadud teavet ründajate tausta ega motiivide kohta.[6]
Kui algselt arvati, et tegu oli lunavaraga Petya, siis nüüdseks on küberturvafirma Kaspersky Lab kinnitanud, et tegemist oli täiesti uue viirusega, millele pandi nimeks NotPetya (Petya.A). Algul tabas küberrünnak Venemaad ja Ukrainat, õhtuks oli rünnak edasi levinud kõikjale üle Euroopa, halvates firmade tööd nii Hispaanias, Inglismaal kui ka Taanis. Rünnaku alla oli langenud näiteks Venemaa naftafirma Rosneft, Ukraina keskpank, Kiievi metroo ja lennujaam ning Tšornobõli tuumaelektrijaam, kus väidetavalt tuli radiatsiooniseireseadmed ümber lülitada manuaalrežiimi.[7]
Küberturvalisus 2018 aastaraamatu andmetel levis Petya/NotPetya Ukraina päritolu raamatupidamistarkvara kaudu kõigile ettevõtetele, kes tarkvara kasutasid ja selle pahavara sisaldanud uuenduse paigaldasid.[8]
Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel oli Eestis asuvatest ettevõtetest pahavaraga nakatunud kaks Saint-Gobaini kontserni (Ehituse ABC[9]) kuuluvat ettevõtet. Tegemist oli Ransom:Win32/Petya lunavara uue versiooniga, mida praeguseks kutsutakse nii Petyaks kui ka NotPetyaks. Lunavara kasutas levimiseks mitut meetodit – USA riikliku julgeolekuteenistuse (NSA) sel kevadel lekkinud EternalBlue haavatavust, WMIC (Windows Management Instrumentation Command-line – Windowsi halduse käsurida) ja PSEXEC tööriistu.[10]
Bleeping Computeri looja Lawrence Abrams leidis vaktsiini lunavara krüpteerimise, kuid mitte levimise vastu. Luues faili nimega perfc C:\Windows kausta ja muutes selle ainult loetavaks (read-only), on arvuti vaktsineeritud krüpteerimise vastu. Väljaanne Motherboard teavitas, et Saksamaal asuv e-posti teenusepakkuja sulges krüptorünnaku häkkeri e-posti konto, peatades sellega võimaluse saada dekrüpteerimise võtmeid.[11]
„Millegipärast ei taha paljud inimesed politseile küberkuritegevusest teada anda. Ka üksikud ja vähetähtsatena tunduvad juhtumid võivad aidata politseil mõista, kui ulatusliku ja organiseeritud küberrünnakuga on tegu.“
– Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross[12]
Bad Rabbit
[muuda | muuda lähteteksti]24. oktoobril märgati 2017. aasta kolmandat suuremahulist lunavara levikut. Tegemist oli lunavaraga Bad Rabbit, mis nõuab ohvrilt krüpteeritud failide taasavamise eest 0,05 bitcoin'i (240 eurot) ning nõutav lunaraha suureneb aja jooksul.[13] Mitmed küberturvalisusega tegelevad ettevõtted, nagu Kaspersky ja ESET, on märkinud, et pahavara jõuab kasutajate seadmetesse võltsitud Adobe Flashi uuenduse abil. Siiani on rünnak tabanud teiste seas Odessa lennujaama, Ukraina taristuministeeriumi ja Kiievi metrood. Rünnaku alla on langenud ka Vene meediaagentuur Interfax.[14]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Internetipettus
- Küberrünne
- SMB/CIFS ja Samba
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lunavara, Arvutikaitse.
- ↑ Tunne oma tumedamat poolt!, RIA blogi, 16. juuni 2017.
- ↑ Üle maailma levis reedel suur krüptolunavara laine, Geenius, 12. mai 2017.
- ↑ Microsoft süüdistas USA riiki küberrelvade varumises ja nende varastada laskmises, Delfi, 15. mai 2017.
- ↑ Ansip: riiklikud arvutiturbeasutused peaks saama õiguse arvutite haavatavust monitoorida, Geenius, 20. mai 201.7
- ↑ CERT-EE hoiatab: Uus lunavaraga nakatumise laine, RIA, 27. juuni 2017.
- ↑ Euroopat tabas uus suur lunavararünnak, Geenius, 27. juuni 2017.
- ↑ Küberturvalisuse aastaraamat 2018 (PDF), Riigi Infosüsteemi Amet, vaadatud 26.04.2018.
- ↑ Rahvusvahelise küberrünnaku tõttu on kõik Ehituse ABC poed suletud, Delfi, 28. juuni 2017.
- ↑ Petya või… NotPetya, RIA blogi, 28. juuni 2017.
- ↑ Mida me teame uuest üle maailma levivast lunavarast?, Postimees, 28. juuni 2017.
- ↑ Eksperdid: sagenenud küberrünnakud annavad Eestile karmi hoiatuse, Eesti Päevaleht, 30. juuni 2017.
- ↑ Bad Rabbit lunavarakampaania, RMP, 25. oktoober 2017.
- ↑ Ida-Euroopas on levimas uus krüpto-lunavara Bad Rabbit, 25. oktoober 2017.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mis on lunavara ja kuidas vältida arvuti pantvangi sattumist?, Delfi, 14. aprill 2016
- RIA peadirektori asetäitja Toomas Vaks: küberrünnak seab ohtu inimeste elud, Eesti Päevaleht, 13. mai 2017
- Kuidas kaitsta ennast lunavarakampaania eest?, RIA koduleht, 15. mai 2017
- Asjatundjate sõnul oli küberrünnakus Põhja-Korea tunnuseid, ERR, 16. mai 2017
- Anto Veldre räägib lahti NotPetya viiruse (artikkel), Geeniuse Digitund alates 21:20, 3. juuli 2017