Mägi

See artikkel räägib pinnavormist; perekonnanime kohta vaata artiklit Mägi (perekonnanimi); Hageni maali kohta vaata artiklit Mäed (maal).

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mägi on künkast kõrgem positiivne pinnavorm.

Ühest definitsiooni, mis määraks künka ja mäe piiri, ei ole olemas. Eestis levinud definitsiooni järgi on mäe suhtelise kõrguse alampiir 200 meetrit.^[1] Mujal maailmas on levinud ka näiteks definitsioonid, mille järgi on mäe kõrgus vähemalt 300 meetrit jalamist^[2] või vähemalt 610 meetrit (2000 jalga) üle merepinna.^[3]

Mäeks peetakse enamasti väljapaistvat pinnavormi, mis võib esineda üksikult või olla osa suuremast süsteemist – mäestikust. Mägedele on enamasti pandud nimed. Mägedele on omane mäetipu esinemine. See eristab teda tasastest platoodest, mille absoluutsed kõrgused võivad olla märksa suuremad kui paljudel mägedel. Mäel võib olla ka mitu tippu. Enamasti on mägedel suhteliselt järsud veerud, mis on sageli ka aluspõhjakivimite paljanditeks.

Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida-Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale.

Mägede kõrgust võib mõõta väga mitmest tasemest lähtudes. Levinuim lähtepind on kokkulepitud keskmine merepinna tase. Sellest tasemest mõõdetud mäetipu kõrgust nimetatakse vastava mäe absoluutseks kõrguseks. Suhteline kõrgus on aga mõõdetud mäe jalamilt. Absoluutse kõrguse poolest on Maa kõrgeim mägi Džomolungma, mis ulatub 8848 meetrit üle merepinna. Suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim kilpvulkaan, mis moodustab Hawaii saare. Saare tipp kannab nime Mauna Kea ning see on ookeani põhjas olevalt jalamilt mõõdetuna ligikaudu 9000 meetri kõrgune. Kui arvestada kõrgust Maa keskpunktist, osutub kõrgeimaks tipuks hoopis Chimborazo Andide mäestikus, mille absoluutne kõrgus on vaid 6272 meetrit. Asi on selles, et Maa pole mitte päris ümmargune, vaid pooluste kohalt pisut lapik pöördellipsoid. Seega on ekvaatoril asuvad mäed Maa keskpunktist kõige kaugemal.

• 
  Džomolungma, 8848 m (Nepal ja Hiina)
• 
  Musala, 2925 m (Bulgaaria)
• 
  Zugspitze, 2962 m (Saksamaa)
• 
  Olümpos, 2917 m (Kreeka)
• 
  Kilimanjaro, 5882 m (Tansaania)
• 
  Aoraki, 3724 m (Uus-Meremaa)
• 
  Cho Oyu, 8201 m (Nepal, Hiina)
• 
  Damāvand, 5670 m (Iraan)
• 
  Galdhøpiggen, 2469 m (Norra)

• Mäestik
• Mägede loend

 Mägi – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

 mägi – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus