Mägi-kanepilind
| Mägi-kanepilind | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Värvulised Passeriformes |
| Sugukond | Vintlased Fringillidae |
| Perekond | Kanepilind Linaria |
| Liik | Mägi-kanepilind |
| Binaarne nimetus | |
| Linaria flavirostris (Linnaeus, 1758) | |
Mägi-kanepilind (Linaria flavirostris) on vintlaste sugukonda ohakalinnu perekonda kuuluv lind.
Esimest korda kirjeldas mägi-kanepilindu teaduslikult Carl von Linné aastal 1758.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Mägi-kanepilind on pesitsusajal levinud Briti saartel, Norras, Türgi idaosas, Kaukasuses, Iraanis ja Kesk-Aasias kuni Mongoolia, Nepali ja Tiibetini ning üldse Euroopa ja Aasia mäestike alpi- ja lähisalpivööndis[1]. Ta kuulub soodsas seisundis liikide hulka.
Eestis on ta vähesearvuline läbirändaja ja talikülaline oktoobrist märtsini, esinedes peamiselt Lääne-Eesti rannikul. Talvist arvukust hinnatakse 10 - 200 isendile[2].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Mägi-kanepilinnu üldpikkus on 12,5–14 cm[3]. Suuruse ja kuju poolest sarnaneb ta kanepilinnuga, kuid tal on pikem ja sügavama väljalõikega saba, väiksem pea ja kohevam sulestik. Talvel eristab teda kanepilinnust iseloomulikult ruuge pea ja rind, mustrita kurgualune ja kahvatukollane nokk. Isaslinnu päranipuala roosakaspunane värvus on hästi näha lendutõusul. Kutsehüüd on tunnuslik djuää(r) (selle järgi on saanud oma ingliskeelse nimetuse), seda kuuleb nii toituvatelt kui lendavatelt lindudelt. Laul on karedakõlaline sädin.[4].
Mägi-kanepilind tegutseb enamasti maapinnal, kus ta liigub jõnksuliselt nagu hiir. Väljaspool pesitsusaega tegutseb salkadena rannaniitudel, kõrrepõldudel, umbrohuväljadel, prügimägedel ja mujal avamaastikul.[4]
Elupaik ja pesitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]
Mägi-kanepilind pesitseb Briti saartel ja Norras lagedatel rannanõmmedel ja ranniku nõmmrabades ning mägitundras.
Kurnas on 4–7 muna. Haudumine kestab 12–13 päeva. Pärast poegade koorumist toidavad mõlemad vanemad neid 15 päeva, mil pojad on pesas, ja teist sama palju, kui pojad on juba pesast lahkunud.
Väljaspool pesitsushooaega hulguvad mägi-kanepilinnud ringi rannikul, mõnikord segamini teiste vintlastega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Loomade elu", 6. kd., lk. 409
- ↑ 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
- ↑ "Bird guide". Collins 1999
- ↑ 4,0 4,1 L. Jonsson "Euroopa linnud". Eesti entsüklopeediakirjastus 2000
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Mägi-kanepilind andmebaasis eElurikkus
