Malcolm X

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Malcolm X
Sünniaeg	19. mai 1925
Surmaaeg	21. veebruar 1965 (39-aastaselt) Manhattan
Matmispaik	Ferncliffi kalmistu
Amet	poliitik, Imaam
Abikaasa(d)	Betty Shabazz
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Malcolm X (ka: Malcolm Little, El-Hajj Malik El-Shabazz ja Omowale; 19. mai 1925 – 21. veebruar 1965) oli organisatsiooni Nation of Islam eestkõneleja ning organisatsioonide Muslim Mosque, Inc. ja Organization of Afro-American Unity asutaja. Ta mõrvati veebruaris 1965. X oli üks väljapaistvamaid võitlevaid mustanahaliste rahvuslaste juhte USA-s.

Ta sündis Nebraska osariigis Omahas. Tema sünninimi oli Malcolm Little. Tema isa, kes oli baptisti pastor ja Marcus Garvey pooldaja, mõrvati 1931 Michigani osariigis Lansingis.

Malcolm langes hiljem keskkoolist välja ning kolis Bostonisse poolõe juurde. Ta sai tööd saapapuhastajana ühes lindy-hop'i ööklubis. Oma autobiograafias ütleb ta, et kord puhastas ta Duke Ellingtoni ja teiste kuulsate mustanahaliste muusikute kingi. Mõne aja pärast kolis ta New Yorki Harlemi linnaossa, kus ta oli segatud narkoärisse, hasartmängudesse, prostitutsiooni, räketisse ja röövimistesse (kõike seda kokku nimetas Malcolm hustling). Ta teeskles vaimuhaigust, et pääseda mobilisatsioonst Teise maailmasõja ajal.

Malcolm arreteeriti 20-aastaselt 12. jaanuaril 1946 ning mõisteti süüdistatuna sissemurdmises, tulirelvade kandmises ja varguses 8 aastaks vangi. Charlestowni osariigivanglas (Charlestown State Prison) sai ta pideva vandumise eest (eriti Jumala ja Piibli aadressil) hüüdnimeks "Saatan".

Aastal 1948 veenis perekond teda vastu võtma organisatsiooni Nation of Islam õpetuse. Ta uuris hoolega Elijah Muhammadi õpetust ning hakkas oma mõistust arendama. Tema õde Ella aitas tal taotleda üleviimist kergema režiimiga karistuskolooniasse Norfolki Massachusettsi osariiki. Seal sai temast ahne lugeja ning ta leidis Elijah Muhammadi ja organisatsiooni Nation of Islam õpetusele põhjenduse ajaloost ja filosoofiast. Ta osales koloonia iganädalastes debattides. Ta kirjutas koloonia raamatukogust ümber sõnaraamatu, et oma teadmisi täiendada ja käekirja parandada.

Ta puutus Elijah Muhammadiga esimest korda kokku vanglasoleku ajal, kui tal oli Muhammadiga kirjavahetus. Kui ta eneseharimises edasi jõudis, hakkas ta kirjutama oma juhile ühe kirja päevas.

Kui ta 7. augustil 1952 tingimisi vabastati, ostis ta kohvri, prillid ja kella. Hiljem ütles ta, et neid asju läks tal hilisemas elus kõige rohkem tarvis.

Kui Malcolm 1952 vanglast vabanes, läks ta Chicagosse, et Elijah Muhammadiga tutvuda. Seal sai ta nimeks "X", sest organisatsioonis Nation of Islam oli kombeks lahti öelda orjapidajate antud perekonnanimedest.

Aastal 1953 lahkus Malcolm oma poolõe Ella juurest Bostonist, et asuda elama Chicagosse Elijah Muhammadi juurde. Varsti läks ta Bostonisse tagasi ning temast sai vaimulik organisatsiooni Nation of Islam templis nr 11.

Nationis aktiivselt osaledes avas ta mitmeid templeid üle USA. Paljudes templites sai ta vaimulikuks. Tema hoogsad, sütitavad ja innustavad kõned ning laitmatu isiklik eeskuju kasvatasid organisatsiooni ridu. Aastal 1952 oli liikumises 500 liiget, aastal 1963 juba 30 000. Varsti nähti temas usuliikumise teist meest Elijah Muhammadi järel.

Detsembrist 1952 kuni detsembrini 1963 teenis ta vaimulikuna New Yorgis templis nr 7 (Temple Number 7; varasem nimi Muhammad Temple of Islam, hilisem nimi Muhammad's Mosque Number 7), mis asus Lenox Avenue ja 116th Streeti nurgal. See oli Chicagos asuva peakorteri järel tähtsuselt teine tempel. Seal pidas ta loenguid, algul kolm korda nädalas, hiljem harvem, sest ta reisis ringi. Samuti kirjutas ta kolumne paljudele mustanahaliste ajalehtedele, mistõttu ta saavutas mustanahaliste seas teatava tuntuse. Kuni 1957. aastani laiem avalikkus teda siiski ei tundnud. Seoses Hinton Johnsoni juhtumiga sai ta kuulsaks.

Organisatsiooni Nation of Islam heaks väsimatult töötades kuulis Malcolm üha enam kuulujutte Elijah Muhammadi abieluvälistest armusuhetest noorte sekretäridega. Organisatsiooni õpetus keelab rangelt abielurikkumise. Kuigi need kuuldused tegid Malcolmi rahutuks, püüdis ta neid sageli unustada. Varsti aga hakkas ta asja uurima ning veendus, et kuuldustel on tõepõhi all. Lõpuks kinnitas neid ka Elijah Muhammad ise, kes väitis, et talle kui Jumala saadikule on abielurikkumine lubatud. Kuigi Malcolmi see selgitus ei rahuldanud ning ta nägi, et teised vaimulikud täitsid organisatsiooni rahaga oma kukruid, ei kõigutanud see tema usku Elijah Muhammadisse.

Aastaks 1963 muutusid suhted Nation of Islamis väga pingeliseks. Elijah Muhammad ja mitmed teised vaimulikud kadestasid Malcolmi populaarsust. Malcolm oli kriitiline Washingtoni-marsi (March on Washington) suhtes. Ta ei saanud aru, miks mustanahalised vaimustuvad demonstratsioonist, mille eesotsas on valged ning mis leiab aset sada aastat surnud presidendi kuju ees, kui see president elusana mustanahalisi ei sallinud.

Varsti pärast seda, kui mõrvati president John F. Kennedy, pidas Malcolm Manhattan Centre'is ühe oma regulaarsetest kõnedest "God's Judgment of White America" ('Jumala kohtumõistmine valge Ameerika üle'). Elijah Muhammad oli andnud korralduse, et Kennedy kohta ei tohi midagi halba öelda, sest see oleks paljud mustanahalised eemale peletanud. Kui temalt küsiti Kennedy mõrva kohta, vastas ta, et "he never foresaw that the chickens would come home to roost so soon", pidades silmas, et Kennedyt ennast tabas vägivald, mida ta ei suutnud ja mõnikord ei tahtnud ohjeldada. See vastus tekitas avalikkuses nördimuse ning Elijah Muhammad määras Malcolm X-ile 90-päevase esinemiskeelu, mis lõppes 4. märtsil 1964. Malcolm pidas sellest kinni. Seejärel pikendati esinemiskeeldu.

Aastal 1964 hakkas Malcolm koostöös Alex Haleyga kirjutama autobiograafiat "Autobiography of Malcolm X". Samuti teatas ta avalikult, et lööb organisatsioonist Nation of Islam lahku, ja asutas organisatsiooni Muslim Mosque, Inc.. Sel ajal pooldas ta veel täielikult liikumise Nation of Islam õpetust. Aprillis pidas ta oma kuulsa kõne "The Ballot or the Bullet".

Malcolm puutus kokku mitmete ortodokssete muslimitega, kelle innustusel ta õppis tundma traditsioonilist islamit. Varsti pöörduski ta islami usku ja sooritas hadži (palverännaku Mekasse).

Kevadel 1964 sooritas Malcolm hadži. Ta koges kõikide muslimite ühtekuuluvust olenemata rassist. See kõigutas tema kauaaegset veendumust, et niisugune ühtekuuluvus on võimatu. Ameerikasse naasis ta veendunud muslimina ning tema nimi oli nüüd El-Hajj Malik El-Shabazz. Ta asutas Afroameerika Ühtsuse Organisatsiooni (Organization of Afro-American Unity), mis lisaks mustanahaliste rahvuslusele kuulutas uut rassidevahelist leppimist.

Ajakiri Life avaldas kuulsa foto, millel Malcolm X-il on käes karabiin M1 ning ta piilub kardinate vahelt aknast välja. Seda fotot on palju kantud T-särkidel ning sageli on selle juures sõnad "By any means necessary". Foto tehti seoses Malcolmi avaldusega, et ta kaitseb end tapmisähvarduste vastu, mida talle ja tema perekonnale iga päev tehti.

Pinged Malcolmi ja organisatsiooni Nation of Islam vahel kasvasid. Organisatsiooni liikmetele anti korraldusi Malcolm tappa. 14. veebruaril 1965 heitis Nation of Islam tema New Yorgi kodule süütepommi, kuid Malcolm ja tema perekond pääsesid eluga.

21. veebruaril hakkas Malcolm just Manhattanil asuvas Auduboni tantsusaalis kõnet pidama, kui 400-pealises rahvahulgas tekkis segadus. Üks mees karjus: "Get your hands off my pockets! Don't be messin' with my pockets!" Kui Malcolmi ihukaitsjad kohale tormasid, jooksis ette üks mustanahaline mees ning tulistas Malcolmile lühikese rauaga haavlipüssist rindu. Veel kaks meest jooksid lava poole ja tulistasid Malcolmit.

Malcolm X maeti Hartsdale'i Ferncliffi kalmistule.

Kahtlustatuna tema mõrvas arreteeriti kolm isikut: organisatsiooni Nation of Islam liikmed Talmadge Hayer, Norman 3X Butler ja Thomas 15X Johnson. Kõik kolm mõisteti märtsis 1966 süüdi esimese astme mõrvas ning mõisteti eluks ajaks vangi. Ent FBI memost, mis avastati COINTELPRO juurdluste käigus, nähtub, et FBI-l oli osa Malcolm X-i mõrvani viinud lahkarvamuste tekitamises. Millist osa FBI tema surmas täpselt etendas, pole teada, kuigi on teada, et vähemalt üks Malcolmi ihukaitsjatest oli New Yorgi politseiosakonna salaagent, kes andis FBI-le infot. Nähtavasti oli Hayer kolmest süüdimõistetust ainus, kes mõrvas tegelikult osales. Hiljem nimetas ta teiste mõrvaritena Albert Thomast, Leon Davist, William Bradleyt ja Wilbur McKinleyt.

Tema eluloo põhjal tehti 1992. aastal film "Malcolm X", mille režissöör on Spike Lee. Nimiosa mängis Denzel Washington. Film kandideeris kahele Oscarile.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Malcolm X