Martin Zobel
Martin Zobel (sündinud 25. veebruaril 1957 Tallinnas) on eesti bioloog ja ökoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas aastal 1975 Tallinna 1. Keskkooli. Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna bioloogiaosakonna lõpetas aastal 1980. 1984 kaitses Tartu Riikliku Ülikooli juures bioloogiakandidaadi väitekirja teemal "Eesti rannalähedaste loopealsete taimekoosluste ökoloogia ja dünaamika”.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastatel töötas Tartu Riikliku Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudis (endises taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedris) inseneri, vaneminseneri, assistendi, vanemõpetaja, dotsendina. 1992. aastast on ta Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi botaanika osakonna taimeökoloogia korraline professor, aastatel 2008–2015 oli ta bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR juhataja.[1]
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti ta 2010. aastal ökoloogia alal.[2] Ta kuulub akadeemia bioloogia, geoloogia ja keemia osakonda. Ta on Eesti TA polaaruuringute komisjoni liige.[3]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimistöö põhisuunad: liikide kooseksisteerimise teooria kui bioloogilise mitmekesisuse varieeruvuse seletaja; liigirikkust mõjutavate ökoloogiliste mehhanismide eksperimentaalne uurimine; abbuskulaar-mükoriissete seente bioloogiline mitmekesisus ja selle varieerumise põhjused globaalsel ja lokaalsel tasandil; liigirikaste niidu- ja metsakoosluste dünaamika ja eksperimentaalne taastamine.
Zobel kuulub enim viidatud tänapäeva Eesti teadlaste sekka[4] ja ühtlasi oma valdkonnas maailmas enim viidatud teadlaste hulka[5].
Ühiskondlik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]1992. aastast on ta IAVS (International Association for Vegetation Science) nõukogu liige, sh 2007–2011 asepresident; 1994–2006 ja 2009–2016 Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjoni liige; 2003–2009 Haridus- ja Teadusministeeriumi Teaduskompetentsi Nõukogu esimees. Alates 2000. aastast on ta mitmesuguste teadust rahastavate institutsioonide (nt Euroopa Komisjon, Soome Teaduste Akadeemia, Šveitsi Riiklik Teadusfond jt) ekspert.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1995 Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste ning põllumajandusteaduste alal (kollektiivi liige)
- 1998 Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht)
- 2007 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2007 Tartu Ülikooli medal[6]
- 2016 Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal (kollektiivi juht)
- 2017 Tartu Ülikooli suur medal[7]
- 2022 Karl Ernst von Baeri medal[8]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli arhitekt ja arhitektuuriajaloolane Rein Zobel, vend on bioloog Kristjan Zobel.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Martin Zobel CV
- ↑ "Teaduste akadeemia valis kümme uut akadeemikut" ERR Uudised, 8. detsember 2010.
- ↑ Nõukogud ja komisjonid Eesti TA kodulehel
- ↑ "Field rankings for scientists of the University of Tartu". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2015.
- ↑ "Maailma mõjukaimate kolleegide sekka jõudis üheksa Eesti teadlast" ERR Novaator, 19. november 2019.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 5.12.2022.
- ↑ "Selgusid Karl Ernst von Baeri ja teaduste akadeemia medalite rauleaadid". Eesti Teaduste Akadeemia. 7. detsember 2022.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Margus Maidla. Akadeemik Martin Zobel, ökoloogia laiendaja. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 577–584
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Martin Zobel Eesti Teadusinfosüsteemis
- Martin Zobel Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
- "Püramiidi tipus", ETV teadussaade, 24. jaanuar 2013
