Mati Laur
Mati Laur (sündinud 17. juunil 1955 Abja-Paluojal[viide?]) on eesti ajaloolane.
Hariduskäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1973 Abja Keskkool
- 1978 Tartu Riiklik Ülikool ajaloo erialal
- 1987 ajalookandidaat (Tartu Riiklik Ülikool), väitekiri: "Управление Прибалтийскими губерниями в период просвещенного абсолютизма"
- 2000 filosoofiadoktor (Tartu Ülikool), väitekiri: "Eesti ala valitsemine 18. sajandil"
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1978–1979 Põltsamaa Keskkooli ja Jõgeva Kaugõppekeskkooli Põltsamaa konsultatsioonipunkti ajalooõpetaja
- 1979. aastast Tartu Ülikooli õppejõud
- 1994–1995 Greifswaldi ülikooli külalisõppejõud
- 1999 üldajaloo õppetooli (hiljem osakonna) juhataja
- 2003 Tartu Ülikooli üldajaloo ja uusaja professor
- 2010 Helsingi Ülikooli külalisprofessor
- 2013 Göttingeni Ülikooli külalisprofessor
Alates 2006. aastast on Mati Laur koos Karsten Brüggemanniga ajalooajakirja Forschungen zur baltischen Geschichte väljaandja.
Uurimisvaldkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Valgustatud absolutism (despotisme éclairé)[1]
- Talurahva emantsipatsioon[1]
- Baltikum Vene keisririigi koosseisus 18. sajandil
- Bauernbefreiung ja väikemaaomanduse genees Baltikumis
- Abielu ja seksuaalsus modernismieelses Baltikumis
- Moodsa ajalookirjutuse kujunemine ja arengu[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on avaldanud peamiselt Liivimaa varauusaega käsitlevaid teoseid, samuti on ta paarikümne kooliõpiku kaasautor ja konsultant.
- "Eesti ajalugu varasel uusajal 1550–1800". Tallinn, 1999
- "Eesti ala valitsemine 18. sajandil (1710–1783)". Tartu, 2000.
- "Tsaaride aeg: Venemaa ajaloost 1917. aastani". Tallinn, 2002.
- "Eesti ajalugu IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni"; koos Tõnu Tannbergi ja Helmut Piirimäega, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2003.
- "Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani"; koos Andres Andreseni, Ea Janseni, Toomas Karjahärmi, Mart Laari, Lea Leppiku, Aadu Musta, Tiit Rosenbergi, Tõnu Tannbergi ja Sulev Vahtrega. Tartu, 2010.
- "Talude päriseksostmine: Pärnumaa andmestiku põhjal"; koos Kersti Lusti, Priit Pirsko ja Ülle Tarkiaineniga. Tallinn, 2014.
- "Eesti ajalugu: kronoloogia", 3. trükk; koos: Ain Mäesalu, Sulev Vahtre, Tiit Rosenbergi, Allan Liimi, Ago Pajuri, Tõnu Tannbergiga. Tallinn: Tänapäev, 2015.
- "Maailma ajalugu. II, Keskaeg. Varauusaeg", koos Anti Selartiga. Tallinn, 2016.
- "Eesti kihelkonnakirikud", Tallinn: Avita, 2018.
- "Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni". Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2022.
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]
- Balti Ajaloo Komisjoni tegevliige
- Õpetatud Eesti Seltsi liige
- Akadeemilise Ajalooseltsi liige
- Eesti Üliõpilaste Seltsi liige
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2004 Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste valdkonnas
- 2009 Poola hõbedane teenetemärk (Srebrny Krzyż Zasługi)
- 2012 Läti Vabariigi Tunnustusrist (Atzinības krusts: virsniek)
- 2017 Tartu Ülikooli aumärk[2]
- 2021 Tartu Ülikooli medal[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Laur, Mati (2013). "„Gute Policey" Katariina-aegsel Liivimaal" (PDF). Tuna (3): 28–34 (siin lk 34).
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 6.12.2022.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mati Laur |
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Mati Laur |
- Mati Laur Eesti Teadusinfosüsteemis
- CV TÜ ajaloo ja arheoloogia instituudi kodulehel
- Ülevaade Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kodulehel (arhiiviversioon 23. august 2011)
- Mati Laur. Riigieksamite kaitseks. Postimees, 3. september 2009
