Meliton Sardesest

Papüürus Chester Beatty XII, leht 3 verso kreekakeelse katkendiga Eenoki raamatust. Samas käsikirjas on säilinud ka osa homiiliast "Peri pascha"

Meliton Sardesest (kreeka keeles Μελίτων Σάρδεων, Melítōn Sárdeōn), eestikeelses õigeusu traditsioonis Sardese püha piiskop Meliton, on 2. sajandil elanud (surnud u 180) kristlik autor, keda loetakse apologeetide hulka. Teda austatakse pühakuna nii katoliku kui ka õigeusu kirikus ning tema mälestuspäeva tähistatakse 1. aprillil.

Melitoni elust on teada väga vähe, teda ja tema teoseid on mainitud Eusebiose "Kiriku ajaloos"[1]. Ta oli piiskop Sardese linnas Smyrna lähedal Lääne-Anatoolias ja Eusebiose teate kohaselt reisis pühale maale, et tutvuda seal juutide pühade käsikirjadega. Temalt pärineb vanim vana testamendi kaanon, mis sarnaneb juutide tanahiga.

Tema teostest on säilinud üksikuid osi. Eusebiose teate järgi on ta kirjutanud apoloogia kristlusele Marcus Aureliuse vastu ajavahemikus 172–177, "Eklogai", mis sisaldab Vana Testamendi kaanonit, ja muid proosateoseid (kokku nimetab ja tsiteerib Eusebios 19 teost)[1]. Melitoni kuulsaim kirjutis on värssjutlus "Peri pascha" (kreeka keeles 'ülestõusmispühast') mis kõneleb lunastusloost, Iisraeli truudusetusest ning Kristuse kannatamisest ja ülestõusmisest. Ositi on säilinud kolmes käsikirjas: papüürus Chester Beatty XII[2], papüürus Bodmer XIII[3][4] ja papüürus Oxyrhynchos 6000[5]. Kirjatöö on arvatavasti seotud algkristlaste hümnoloogiaga ja on ilmselt mõjutanud hilisemaid kirikulaule ja jutlusi[6].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]