Merle Karusoo
Merle Karusoo (sündinud 1. juulil 1944 Rae vallas) on eesti lavastaja.
Merle Karusoo õppis aastatel 1961–1963 Viljandi Kultuurharidustöö Koolis näitejuhtimist. Aastatel 1968–1972 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. 1971. aastal osales ta ka Vanemuise õppestuudios.[1]
1976. aastal lõpetas Merle Karusoo Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu.[1] Lavakunstikooli ajal lavastas ta kursusetööna Eduard Vilde "Tabamata ime" (osades Jüri Krjukov, Anne Paluver, Külliki Saldre jt) ja Friedebert Tuglase novelli ainetel valminud "Popi ja Huhuu" (osades Lembit Peterson, Urmas Kibuspuu ja Kalju Orro).
1999. aastal kaitses Merle Karusoo Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistrikraadi (magister artium) tööga "Põhisuunda mittekuuluv".[1]
Aastatel 1968–1972 töötas ta TRÜ sotsioloogia laboratooriumis laborandina. Pärast lavakunstikooli lõpetamist 1976. aastal asus tööle Tallinna Riiklikus Akadeemilises Draamateatris lavastajana, seejärel oli aastatel 1978–1983 Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris lavastaja.[1]
Alates 1976. aastast on Merle Karusoo olnud lavakunstikoolis õppejõud (vaheaegadega).[1] Ta on olnud lavakunstikooli 9. lennu juhendaja ning on osalenud kursuste töös (lavastades diplomitöid) ka hiljem (9., 14., 20. lend jm).
Ta on õpetanud ka Tallinna Ülikoolis ja juhendanud teatriüliõpilasi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias.[1] 2014/2015. õppeaastal oli Merle Karusoo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Aastatel 1983–1987 oli Merle Karusoo ajakirjade Teater. Muusika. Kino ning Kultuur ja Elu mittekoosseisuline korrespondent. Aastatel 1987–1998 oli ta Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja.[1]
Aastatel 1998–1999 oli Merle Karusoo Eesti Draamateatri direktor, seejärel kuni 2006. aastani vabakutseline lavastaja ja 2006. aastal Eesti Draamateatris koosseisuline lavastaja.[1]
Merle Karusoo elutööks peetakse nn mäluteatrit, mille tekstid sünnivad algallikaid intervjueerides või kogudes dokumentaalset algmaterjali muul moel (arhiividest jne). Karusoo algatas Keskvangla vangide meenutuste kogumise.[2]
Merle Karusoo on sageli osalenud harrastusteatrite festivalide žüriides.
Lavastusi
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1975 Friedebert Tuglas, "Popi ja Huhuu", Eesti Draamateater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lend
- 1975 Eduard Vilde, "Tabamata ime", Eesti Draamateater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lend
- 1976 Maksim Gorki, "Päikese lapsed", Eesti Draamateater
- 1976 Aleksandr Vampilov, "Pardijaht", Eesti Draamateater
- 1978 Colin Higgins, Jean Claude Carriére, "Harold ja Maude", Eesti Draamateater
- 1978 Ljudmila Petruševskaja, "Cinzano" (I osa "Cinzano", II osa "Smirnova sünnipäev"), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1979 Mats Traat, Merle Karusoo, "Puud olid, puud olid hellad velled", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri VII ja IX lend
- 1979 Anton Makarenko, Merle Karusoo, "Makarenko koloonia" ("Pedagoogiline poeem"), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri IX ja X lend
- 1980 Enn Vetemaa, "Nukumäng", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1980 Merle Karusoo, "Olen 13-aastane", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Klooga rand
- 1981 Eugene O’Neill, "Elektra saatus on lein" (3 osa), Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Dominiiklaste kloostri õu
- 1981 Merle Karusoo, "Meie elulood", Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lend
- 1982 Merle Karusoo, "Kui ruumid on täis …", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater, Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lend
- 1982 George Bernard Shaw, "Püha Johanna", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1982 Vladimir Arro, "Näete, kes tuli", Endla
- 1983 Merle Karusoo, "Nääripäev", Ugala
- 1983 Per Olov Enquist, "Vihmausside elust", Ugala
- 1986 William Shakespeare, "Othello" (koos Kaarin Raidi, Mikk Sarve ja Aita Indriksoniga), Ugala
- 1986 Merle Karusoo, Katrin Saukas, "Uka-Uka", Eesti NSV Riiklik Noorsooteater
- 1987 Merle Karusoo, "Aruanne", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
- 1987 Veljo Tormise autoriõhtu "Alguses oli sõna", Tallinna Kirjanike Maja
- 1988 Merle Karusoo, "Haigete laste vanemad", Eesti Draamateater
- 1989 Merle Karusoo, "August Oja päevaraamat", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
- 1990 Gustav von Moser, "Aastapidu", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
- 1990 Merle Karusoo, "Theodor Maripuu kirjad (1946–50)", Pirgu Laulu- ja Näitemängu Seltskond
- 1992 Anton Hansen Tammsaare, "Täieline Eesti Vabariik", Endla
- 1993 Merle Karusoo teatriprojekt "Circulus" (Eesti Vabariigi 75. aastapäevaks), Eesti Harrastusteatrite Liit, vabaõhuetendus Otepääl
- 1994 Merle Karusoo, "Apokriiva lugu" ("Juudit"), Helsingi teatrifestival
- 1994 Eduard Vilde, "Pisuhänd", Vanemuine
- 1994 Merle Karusoo, Eduard Vilde, "Second-händ", Vanemuine
- 1997 Merle Karusoo, "Kured läinud, kurjad ilmad", Eesti Draamateater
- 1997 Merle Karusoo, "Laste riskiretk", VAT Teater
- 1997 Merle Karusoo, "Sügis 1944" ( I osa – Mere äärde põgenejate teekond, II osa – Laatsaretlaeva Moero hukkumise lugu 22.09.1944) sarjast "Eesti elulood", Viljandi Kultuurikolledži huvijuhtide kateedri II lend
- 1999 Merle Karusoo, "Küüdipoisid", Eesti Draamateater
- 1999-2002 Merle Karusoo integratsiooniprojekt "Kes ma olen?", Maardu, Loksa, Tallinn, Pärnu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Ahtme
- 2000 Merle Karusoo, "Save our souls" ("Päästke meie hinged" I, dokumentaalmaterjalide põhjal), VAT Teater Liiva keskuses
- 2000 Merle Karusoo, "Save our souls" II, VAT Teater, Tallinna Linnateater, Narva teater "Ilmarine" Eesti Draamateatris ja Ida-Virumaal
- 2001 Eduard Vilde, "Tabamata ime", Tallinna Linnateater, Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli XX lend
- 2002 Merle Karusoo, "Save our souls" III, Viini teatrifestival
- 2002 Merle Karusoo, "HIV", Eesti Draamateater
- 2002 Margaret Edson, "Hingetõmme", Sadamateater
- 2003 Merle Karusoo, "Eestisse sündinud" (Haiba Lastekodu integratsiooniprojekt "Kes ma olen?"), Eesti Humanitaarinstituudi teatriõppetooli diplomitöö
- 2004 Merle Karusoo, "Viinist Moskvasse. Lastekodu nr. 6" (dokumentaallavastus), Viini teatrifestival
- 2005 Merle Karusoo dokumentaalprojekt "Misjonärid", Rakvere Teater
- 2006 Merle Karusoo, "Täna me ei mängi" (koos Toomas Lõhmustega), Vene Draamateater, Moskva Kunstiteatri stuudiokooli lõpetajate diplomietendus
- 2006 Merle Karusoo, "Küpsuskirjand 2005" (koos Toomas Lõhmustega), Eesti Draamateater
- 2006 Katrin Saukas, "Under", R.A.A.A.M., Kumu
- 2007 Andrus Kivirähk, "Voldemar", Eesti Draamateater
- 2007 Katrin Saukas, "Võlg" (Betty Alveri ja Heiti Talviku lugu), R.A.A.A.M. ja Kuressaare Linnateater
- 2008 Enn Vetemaa, Erki Aule, Merle Karusoo, "Sigma TAU C705", Eesti Draamateater
- 2008 Eugene O'Neill, "Pikk päevatee kaob öösse", Eesti Draamateater, Keila-Joa mõis
- 2009 Andrus Kivirähk, "Vombat", Eesti Draamateater
- 2009 Meir Z Ribalow, "Vihmatants", Eesti Draamateater
- 2010 Andrus Kivirähk, "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia …", Eesti Draamateater
- 2010 Paavo Piik, "Panso", Eesti Draamateater
- 2011 Andrus Kivirähk, "Valged Daamid", R.A.A.A.M., Tallinna hobuveski
- 2012 David Hare, "Aitamise aeg", Eesti Draamateater
- 2012 Polly Teale, "Minu oma", Ugala
- 2013 John Hodge, "Kollaborandid", Eesti Draamateater
- 2014 Merle Karusoo, Liis Aedmaa, Jan Rahman ja Piret Saul-Gorodilov, "Laul, mis jääb…", Eesti Draamateater
- 2016 Merle Karusoo, "Saunaeide tõde ja õigus ehk Täisõiguseline inime", Vargamäe, A. H. Tammsaare muuseum
- 2021 Merle Karusoo, "Ma olen eesti keele õpetaja", Vaba Lava Narva teatrikeskus ja Tallinna kirjanike maja
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980 – Ants Lauteri nimeline auhind (tulemusrikas pedagoogitöö, eriti esile tõstes lavastusi “Popi ja Huhuu” (lavakunstikateeder Eesti Draamateatris), “Cinzano”, “Makarenko koloonia” (lavakunstikateeder Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris))
- 1981 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Olen 13-aastane")
- 1990 – Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1993 – Eesti Kultuurifondi aastapreemia
- 1998 – Priit Põldroosi nimeline auhind (pikaajaline teatripedagoogiline töö nii lavakoolides kui ka harrastusnäitlejatega; sihikindel tegevus dokumentaalteatri laadis; Voldemar Panso pärandi uurimine ja raamat „Kured läinud, kurjad ilmad” (1997))
- 1998 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (järjepideva loomingulise tegevuse eest dokumentaalse teatri viljelemisel, uurimisel ja arendamisel ning 1997. aasta lavastuste "Kured läinud, kurjad ilmad" (Eesti Draamateatris), "Laste riskiretk" (VAT Teatris) ja "Sügis 1944" (Viljandi Kultuurikolledžis) eest)
- 2001 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[3]
- 2003 – stipendium "Ela ja sära"
- 2005 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Misjonärid")
- 2007 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (lavastuste "Under", "Täna me ei mängi" ja "Küpsuskirjand" eest)
- 2008 – Virumaa kirjandusauhind ("Kui ruumid on täis")
- 2018 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2019 – Tallinna Ülikooli sajandi vilistlane
- 2022 – Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu auliige
- 2023 – Rahvusmõtte auhind
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Merle Karusoo. Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu veebisait.
- ↑ Meelis Oidsalu (19. juuli 2017). "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2017.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Merle Karusoo |