Mongolid

See artikkel räägib rahvast; 13. sajandil eksisteerinud mongolite riigi kohta vaata artiklit Mongolite riik; Sergei Bodrovi filmi kohta vaata artiklit Mongol (film)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mongolid (endanimetus Монгол) on tänapäeva Mongoolias, Hiinas ja Venemaal elav rahvas. Mongoli päritolu inimesi on neis riikides kokku ligikaudu 11 miljonit.

Mongoolia elanikest 92,6% on mongolid, keda on kokku umbes 2,8 miljonit. Keskajast kuni uusaja alguseni kuulusid halhimongolid, urjanhaid ja burjaadid idamongolite ning peamiselt Altai piirkonnas elutsevad oiraadid läänemongolite hulka. Mongoli keel on Altai keelte rühma kuuluv mongoli keelerühma idarühma kuuluv keel. Altai keelte rühma arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandžu keeled.

2000. aastal loendati Hiina Rahvavabariigis 5,8 miljonit mongolit. Samas loendati 1992. aastal Hiinas vaid 3,6 miljonit mongolit. Enamik neist elab Sise-Mongoolia autonoomses piirkonnas või Liaoningi provintsis, vähemal määral ka lähedastes provintsides.

Venemaal kuuluvad idamongolite hulka burjaadid. Läänemongolide seas on Vene Altais elavad oiraadid ning Kaspia põhjakaldal asetsevad kalmõkid, kes moodustavad 53,3% Kalmõkkia autonoomse piirkonna asukaist. Ka tõva ja altai rahvad on mongolitele kultuuriliselt lähedased, ent kõnelevad turgi keeli. Kokku on neid umbkaudu 1 miljon inimest.

Väiksemad mongolite kogukonnad on ka USA-s, Tšehhi Vabariigis ja Suurbritannias.

Termin mongolid ilmus kroonikaisse esimest korda 8. sajandil, Hiina Tangi dünastia ajal, tähistades üht Shiwei hõimu. Uuesti kerkis see esile 11. sajandi lõpul Khitani valitsusajal. Pärast Liao dünastia langust 1125. aastal sai mongoleist stepi juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad Jini dünastia ja tatarlastega nõrgestasid neid siiski suuresti. 13. sajandil sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud Tšingis-khaani võimu alla. Mongolid jätkasid vallutusi ning lõid Mongoli impeeriumi, maailma suurima riigi.

Mongolite lähedased sugulasrahvad on kalmõkid, oiraadid, burjaadid, tõvalased ja teised altai keeli kõnelevad rahvad.

Usuliselt kuulub enamik mongoleist Tiibeti budismi ja šamanismi formaalselt tengrismi. On ka väiksemaid kristlikke ja islami rühmi.

Ajaloost tuntud mongolid on eelkõige kunagise Mongoli impeeriumi, suurkhaan Tšingis-khaan ja impeeriumi järglasriikide valitsejad: Hubilai, Subotai jt.

Tsitaadid Vikitsitaatides: Mongolid