Murru vangla

Murru Vangla
Asutatud 1938
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Peakorter Rummu alevik, Lääne-Harju vald, Harjumaa
Asukoht Haapsalu maantee 11, 76102, Lääne-Harju vald, Rummu
Juhtkond Murru Vangla diektor
Viktor Jeliseikin
Gunnar Bergvald (2003–2006[1])
kohusetäitja Olavi Israel (–2006)
Emaorganisatsioon Justiitsministeerium Täitevamet/ Vanglate osakond

Murru vangla oli Harju maakonnas tänapäevase Lääne-Harju valla territooriumil Rummu alevikus asunud koloonia tüüpi kinnine meestevangla.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vangla asutati 1. jaanuaril 1938 Murru Vangimajana. Pärast Murru Vangimaja asutamist 1938. aastal, ehitati 1937.–1938. aastal tollase Murru vangimaja territooriumile puitehitised - barakid. Kogu vangla koosnes vahtkonnahoonest, kahest barakist süüdimõistetuile, tööstushoonest ja lahtisest katusealusest kiviraiduritele.

10. oktoobril 1938 alustas tööd ka Vasalemma Lubja- ja Marmoritehas asukohaga Rummul, kus tööjõuks Rummu karjääris ja Vasalemma lubjakivimaardlas kasutati sunnitööle mõistetud vange. Kivitööstus Murru vangla juures valmistas mitmesuguseid plaate, raidtöid, trepiastmeid, ehituskive, marmorkaltsiiti ja muud ning 1939. aastal eraldas Vabariigi Valitsus vangistusasutiste tööstuse tööfondile laenu 140 000 krooni 10 aastaks, Vasalemma raudteejaamast haruraudtee ehitamiseks Murru vangla juurde[2], üle Vasalemma jõe ja jõe raudteesilla. 1939. aastaks oli tööstuse sisseseadet on täiendatud teise kivisaega, võimega läbi saagida kivipinda kuni 20 ruutmeetrit kaheksa tunni jooksul. Kivitööstuses katsetati ka saagida, lihvida ja poleerida Kesselaiu dolomiiti ning Saaremaa Tagavere dolomiit ehk luukivi[3].

1961. aastal asutati Murru vangla idaosast eraldatud alast Rummu vangla.

Parandusliku Töö Koloonia nr 2

[muuda | muuda lähteteksti]
Parandusliku Töö Koloonia nr. 2
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium

1941. aastal nimetati Murru vangimaja ümber (ITK-2, Ispravitelnaja Trudovaja Kolonija), seejärel ITU-2 (Ispravitelnoje Trudovoje Utšreždenije).

1949. aastal valmisid koloonia territooriumil esimene kartserikorpus ja saun-pesumaja. Muud vangla põhihooned on ehitatud 1960.–1980. aastatel, nende rajamisel juhinduti tolleaegsetest nõudmistest kolooniatele. Algul rajati vangla perspektiivse paekivitööstusena, kus oli võimalik päevas tööle rakendada kuni 400 süüdimõistetut. Rummu karjäär on olnud läbi aegade Vasalemma marmori (paekivi liik) leiukoht. Peamiseks tööjõuks olid Murru vangla kinnipeetavad. Vangla likvideerimine seiskas tegevuse karjääris. Pärast pumpade seiskamist oli Rummu karjäärijärves veetõus nii kiire, et uppusid suur kaevandusekskavaator, hooned ja muu inventar, mis koos haruldaselt läbipaistva veega moodustab ainulaadse veealuse muuseumi ning pakub tänapäeval suurt huvi sukeldujatele. Lubjakivi tootmise jääkidest tekkisid ka aherainemäed.

Kivitööstus ammendus 1970. aastatel, mil tööhõive kompenseeriti metalli- ja puidutööstusega. Vanglas tegutsesid mitme tehase filiaalid. Täideti ka sõjatööstuse tellimusi. Kinnipeetavad töötasid kolmes vahetuses.

JUM-422/2

[muuda | muuda lähteteksti]
JUM-422/2
Tüüp Range režiimiga koloonia
Eesmärk vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht
Asukoht Rummu alevik, Harju rajoon
Juht Gennadi Sokolov[4]
Peaorgan Eesti NSV Siseministeerium
Emaorganisatsioon Eesti NSV SM Parandusliku Tööde Valitsus
Töötajad 1300 kinnipeetavat (1990[5])

Vahepeal kandis vangla nimetust Eesti NSV Siseministeeriumi Parandusliku Tööde Valitsuse JUM-422/2. Kinnipidamisasutuste nimetus muudeti Eesti NSV Siseministeeriumi 17.05.1990. a käskkirjaga nr 67, Parandusliku Töö Koloonia nr. 2 ja moodustati Paranduslike Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet.

Murru vangla

[muuda | muuda lähteteksti]

Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti peadirektori 03.05.1994. a käskkirjaga nr 81 nimetati kinnipidamisasutused vanglateks. Nime "Murru vangla" kandis kinnipidamisasutus aastatel 1994–2011.

Aastatel 1961–2000 tegutses nüüdseks Murru vanglaga liidetud Rummu vangla iseseisva vanglana, kuni 2004. aastal sai sellest Murru vangla avavangla osakond. 2007. aastal liideti Murru vanglaga Ämari vangla.

Murru vangla territooriumil paikneb vangla administratiivhoone, mille esimesel korrusel toimuvad lühiajalised kokkusaamised; teisel korrusel on pikaajaliste kokkusaamiste toad, kolmandal korrusel vangla personali tööruumid. Vangla territooriumil haldushoonete kõige vanemas hoones, mis on ehitatud 1949. aastal, asetsevad meditsiini-, majandus- ja julgeolekuosakond ning kooliruumid (Murru Vangla kutsekool).

2011. aastal liideti vangla Harku vanglaga ning ühisnimeks sai "Harku ja Murru vangla". Endine Murru vangla suleti 1. jaanuarist 2013.

2011. aastal ehitati vangla territooriumile Euroopa Liidu rahalisel toetusel sööklahoone ja kutsekool. Vanglas tegutses kirjandusklubi Kulg.[6]

Murru vangla kirjandusõpetaja oli Mare Riimets.[6]

Vaade Murru vanglale Haapsalu maanteelt, Murru asulas

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Vasalemma vald peab ühinemisläbirääkimisi Padise ja Nõvaga, www.harjuelu.ee, 11.03.2016
  2. ↑ Vasalemmast haruraudtee Murru vanglasse, Postimees (1886-1944), nr. 206, 4 august 1939
  3. ↑ Murru vanglale raudtee, Päewaleht, nr. 277, 12 oktoober 1939
  4. ↑ Kiri Patareist Eesti vangiaist praegu , Teataja : poliitika, kultuuri, ühiskonna- ja noorteprobleemide häälekandja = Estnisk tidning för politik, kultur, samhällsinformation och ungdomsfrågor, 11 mai 1991
  5. ↑ Poliitilised arreteerimises Eestis 1944–1988, nr 3, Memento, Tallinn, 2005 lk 296
  6. ↑ 6,0 6,1 Meelis Oidsalu (19. juuli 2017). "TEATRIARVUSTUS: Vangla on vastik. Käige kindlasti ära". Eesti Ekspress. AS Ekspress Meedia. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuli 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Murru_vangla&oldid=6644015"