Näärmed

See artikkel räägib elundist; Alo Mattiiseni ja Peeter Volkonski teose kohta vaata artiklit Näärmed (risotoorium).

Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).^[1]

Näärmed on:

• ainuraksed
• hulkraksed

Näärmerakud (nii ainu- kui ka hulkraksete omad) saavad lähteaineid vereringe kudedest. Rakkude sünteesitud ja edastatava nõre alusel jaotatakse näärmed ka:

• eksokriinnäärmed on harilikult varustatud juhadega, mis suunavad nõre limaskestale, st väliskeskkonda;
• endokriinnäärmed suunavad nõre vereringesse so sisekeskkonda.

Madudel on tuvastatud mitmeid sisenõristusnäärmeid: ajuripats, käbinääre, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, munandid, munasarjad.^[2]

Mao peas paikneb hulgaliselt näärmeid, nagu süljenäärmed ja Harderi nääre. Lisaks paiknevad madude peas Duvernoy näärmed, v.a inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madudel, neil loetakse Duvernoy näärmete derivaadid mürgiaparaadi osaks ja neid nimetatakse vahel ka mürginäärmeteks.

Nii emastel kui ka isastel madudel paiknevad kloaagiavausest saba suunas kõhu pool paarilised kloaaginäärmed.

Tuntumad inimorganismi sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed on:

• ajuripats ehk hüpofüüs
• käbikeha
• kilpnääre
• kõrvalkilpnääre
• tüümus ehk harknääre
• neerupealis
• kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared
• sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel)
• maonääre, maolukutinääre,soolenääre, väikesed keele süljenäärmed, väikesed süljenäärmed suulaes, süljenäärmed, keelealune süljenääre, söögitorunäärmed jpm näärmed.^[3]

• ainete transport
• Duvernoy nääre
• endokriinsüsteem
• hormoonide loend
• näärmete loend
• rakk
• vitamiinid