Nandelstädt

 See artikkel on aadlisuguvõsast; sarnase nimega Baierimaa haldusüksuse kohta vaata artiklit Nandlstadt.

Nandelstädti suguvõsa aadlivapp

Nandelstädt (vene keeles Нандельштедт), Rootsis ja Soomes tuntud kui Nandelstadh ja USA-s Nandelstadt on Tüüringist Altenburgist pärit aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Soomes ja USA-s.

Nandelstädtid rüütelkonna matriklis

[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Johann von Nandelstädt (1763−enne 1837) võeti esmalt 1786. aastal Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja pärast matriklite taastamist 12. jaanuaril (vkj) 1797 Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Viimase vennapojad Burchard Otto von Nandelstädt (1795−1871), Alexander Eduard von Nandelstädt (1801−1850) ja Robert Friedrich von Nandelstädt (1802−pärast 1851) immatrikuleeriti Liivimaal 27. juunil (vkj) 1833. Major Johan Wilhelm von Nandelstadh (1768-1865) sai 19. aprillil 1858 naturalisatsiooni korras Soome suurvürstiriigi aadlikuks ja introdutseeriti järgmise aasta 10. augustil Soome rüütelkonda.

Suguvõsa liikmeid

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandelstädt

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandelstadh

[muuda | muuda lähteteksti]

Nandelstädti suguvõsa mõisavaldused

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Šļukums (Schluckum) (1646−XVII sajandi lõpp ja 1780ndad−1837)
  • Backström, Åke. von Nandelstadh, ruotsalainen introdusoimaton haara. − Genos 66. 1995. Lk 115-119, 143 [1].
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 375-376.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd IX. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 323−324.
  • Ramsay, Jully. Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden. Tredje häftet. Helsingfors: Söderström & C:o Förlagsaktiebolaget 1915. Lk 294-295 [2].
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 197-200 [3].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]