Nantes'i edikt

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Nantes'i edikt [n'aanti ed'ikt] on 13. aprillil 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism.

Oma veendumusi lubati siiski kuulutada ka reformitud usutunnistuse pooldajatel. Hugenotid (protestandid), kes moodustasid sel ajal kümnendiku Prantsusmaa elanikkonnast, said õiguse pidada jumalateenistusi. Küll aga ei tohtinud nad jumalateenistusi pidada Prantsuse kuningakojas, samuti Pariisis ja linnast viie ljöö ümbruses. Ka Roueni, Dijoni, Toulouse'i ja Lyoni linnas ei lubatud neil jumalateenistusi pidada. Katoliku jumalateenistusi ei tohtinud pidada Saumuri, Sedani, La Rochelle'i, Montaubani ja Montpellier' linnades.

Kaitseks katoliiklaste võimalike kallaletungide eest olid hugenotid loonud väesalku ja kindluseid. Hugenottide eriõigused ei sobinud tugevnevale kuningavõimule. Juba Richelieu vallutas hugenottide tähtsaima kindluse La Rochelle'i [laro'šelli] ning tühistas hugenottidele antud poliitilised eriõigused. Senine usuvabadus siiski säilis.

• Pärtliöö