2S9 Nona-S

2S9 Nona-S

Päritoluriik  Nõukogude Liit
Tehnilised andmed
Kaliiber 120 mm

2S9 Nona-S (vene keeles 2С9 «Нона-С») on Nõukogude Liidus valmistatud soomustatud 120 mm liikurmiinipilduja dessandi lahingumasinast edasi arendatud veermikul. GRAU koodnimetus on 2S9.

Taktikalis-tehnilised andmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Põhiandmed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Miinipilduja laskekaugus: 7100 m
  • Miinipilduja laskekiirus: 6–8 lasku/min
  • Lahingkomplekt: 25 miini
  • Laskesektor: ±35°
  • Pikkus: 6,02 m
  • Kaal: 8,7 t
  • Soomuskaitse: 15 mm
  • Kiirus: 60 km/h
  • Meeskond: 4

Nona-S miinipilduja 2A60 on tagantlaetav ning sellega on võimalik tulistada ka vastavate mürskudega, mis lendavad miinidest kaugemale – 8,7 km, algkiirusega 367 m/s. Tulistada on võimalik ka täielikult otsesihtimisega (üla-trajektoorita). Nona-S on praktiliselt universaalselt kasutatav nii miinipilduja, kahuri kui ka haubitsa funktsioonides.

1960.–1970. aastail püüti pikemat aega lahendada dessantvägedele kerge kaudtuletoetusmasina valmistamise probleemi. Kõik variandid osutusid ebasobivaiks. Alles pärast BTR-D kasutuselevõttu saadi sobiv veerimik, mis kandis universaalselt 120 mm relva. Nona-S tootmist alustati 1981. aastal ja see oli mõeldud peamiselt õhudessantvägedele. Esmakordselt näidati relva paraadil avalikult 1985. Relvasüsteem näitas end heast küljest Afganistani sõjas.

Legendi järgi sai relv nime "Nona" mitte lillenimetusest, vaid nimetusest "Новое Орудие Наземной Артиллерии" ('uus suurtükk maismaa suurtükiväele').

Masinast on Venemaal valmistatud versioon BTR-80 veermikul – 120mm Nona-SVK (GRAU indeks 2S23) ja veokiga haakes veetav versioon 120mm 2B16 Nona-K (GRAU indeks 2B16).

Kokku on toodetud u 1000 miinipildujat, millest üle 800 on siiani relvastuses eri riikides.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]