Om mani padme hum

See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Oṃ maṇi padme hūṃ või oṃ maṇipadme hūṃ (sanskriti keeles: ओं मणिपद्मे हूं, oṃ maṇipadme hūṃ , ‘om, kalliskivilootoses, hum’) on 6-silbiline mantra, mida mahayana budismis, eriti Tiibeti budismis, seostatakse Avalokitešvara neljakäelise vormi Shadakšariga (tiibeti Chenrezig, hiina Guanyin), kaastunde bodhisattvaga.

Usutakse, et mantra korduv lausumine tagab Avalokitešvara kaitse kõikvõimalike viletsuste ja hädaohtude eest, samuti seda, et mantrat lausudes on võimalik ümber sündida Avalokitešvara buddhaväljal^[1].

Mantra silpe seostatakse kuue olemasolu valdkonnaga, vadžrajaana kujustamisharjutustes ka Dhjaanibudadega.

"Om mani..." kui Avalokitešvara mantrale viidatakse esmakordselt Kāraṇḍavyūha Sūtra tekstis, mis pärineb kas hilisest 4. sajandist või varasest 5. sajandist pKr. Selles suutras ütleb Buddha bodhisattva Avalokitešvarale, et "Om mani..." retsiteerimine helile keskendudes viib samādhi seisundi saavutamiseni.

Mani tähendab "kalliskivi" või "pärli" ja Padma tähendab "lootoslille", budistlikku püha lille. Mantrat austavad eriti dalai-laama pühendunud, kuna teda peetakse Chenrezigi ehk Avalokitešvara kehastuseks.^[2] Tiibeti kultuuri aladel on seda mantrat sageli kirjutatud kultusobjektidele, kividele, puudele, majaseintele jm või kirjutatud palveveskisse paigutatud paberile, sest see suurendavat mantra toimet.^[3]

Mantrat kirjutavad erinevad budistlikud koolkonnad ja õpetajad mitut moodi. Mõnikord liidetakse maṇipadme üheks liitsõnaks, mitte kaheks sõnaks. Sanskriti kirjas ei ole trükitähti, seega translitereeritud mantrates kasutatakse suurtähti täiesti irratsionaalselt, kord on kõik tähed suurtähed, teisal algavad sõnad suure algustähega või on kõik kirjatähed.^[4] Läbiva suurtähega kirjutatakse tavaliselt vanemad teadustööd ja Tiibeti Sadhana tekstid.^[4]

Mantrat tõlgendavad erinevad koolkonnad ja õpetajad mitmeti, isegi pelgalt hääletämbril on suur tähendus. Mantra keskosa, maṇi padme, tõlgendatakse sageli kui "kalliskivi lootoses", sanskriti keeles on mani "kalliskivi, pärl, cintamani (alk. "tarkade kivi"), mis asub Padma "Lootose" sees, kuid Donald Lopezi sõnul on palju tõenäolisem, et maṇi padme on tegelikult üte, mitte kohakääne, kõnetades bodhisattvat nimega maṇi padme, "Kalliskivi-Lootos", mis on alternatiivne epiteet bodhisattva Avalokitešvarale.^[5] Sellele eelneb om silp ja seejärel hum, mõlemad on ilma keelelise tähenduseta hüüdsõnad. Lopez märgib samuti, et enamik Tiibeti budistlikke tekste peab mantra tõlget teisejärguliseks, keskendudes selle asemel 6-silbilise mantra vastavusele teiste budistliku traditsiooni erinevate kuueliste rühmadega.^[5] Näiteks Tsangsar Tulku Rinpoche laiendab Chenrezigi Sadhanas mani padme mantra tähendust, öeldes, et selle 6 silpi esindavad kuue olemise vormi puhastumist.

Mantrat on kirjeldatud esimest korda Kāraņḑavyūha Sūtras 11. sajandil. Kāraņḑavyūha Sūtra (eesti keeles "Buddha öeldud Mahayana Hindamatu Aarde Kuninga Sūtra"), mis on osa mahayana, nt Tiibeti, kaanonist. Selles suutras ütleb Buddha Śākyamuni: "See on kõige kasulikum mantra. Ma palvetasin kõigi miljoni Buddha poole ja seejärel sain selle õpetuse buddha Amitabhalt."^[6]

Tavapäraselt arvatakse, et seda müütilis-ajaloolist tekstikollektsiooni õpetas keiserlik Kuningas Songtsen Gampo VII sajandil. Kuningas Songtsen Gampot peetakse Padmapậni (Avalokitešvara) kehastuseks. Kui Padmapāni nägi Tiibeti rahva kannatusi purunes ta pea tuhandeks killuks. Buddha Amitabha, kelle paremast silmast Padmapāni, punane kiir, oli emaneerunud, andis oma õpilasele ja pojale 11 pead, asetas käe tema peade kohale ja õnnistas teda mantraga "Om Mani Padme Hum". Kuningas Songtsen Gampo kirjutas Maņi Kambumi üles ja peitis ta kolme erinevasse kohta Lhasa Jokhang'i templis, nt Hayagrīva raidkuju jalge ette ning yakṣa Nāga Kubera kuju paremasse reide. Esimesed kaks termat avastasid 12. sajandi keskel aardeotsijad. Kolmas terma leiti 13. sajandil.^[4][7]

"Väga hea on retsiteerida mantrat "Om mani padme hum", kuid seda tehes, tuleks mõelda selle tähendusele, aga see tähendus on kuue silbi kohta väga-väga suur. Esimene "Om", koosneb kolmest tähest A, U ja M ning sümboliseerib harjutaja ebapuhast keha, kônet ja meelt, ta sümboliseerib ka Buddha puhast ülendatud keha, kônet ja meelt. [...] Puhas keha, kõne ja meel saavutatakse, kui järk-järgult loobutakse teadmatutest seisunditest ja need puhastatakse. Kuidas seda teha? Neli järgmist silpi näitavadki teed, meetodit, kuidas seda teha. "Mani" tähendab kalliskivi ja sümboliseerib meetodi osiseid: altruistlikku soovi saada valgustatust, kaastunnet ja armastust. [...] Kaks silpi "Padme" tähendab lootost ja see sümboliseerib tarkust. [...] Puhtus tuleb saavutada läbi jagamatu meetodi ja tarkuse ühtsuse, mida sümboliseerib viimane silp "Hum", mis näitab jagamatust. [...] Seega 6 silpi – "om mani padme hum" tähendavad, et sõltudes mantra, jagamatu meetodi ja tarkuse liidu, praktiseerimisest saate muuta oma ebapuhta keha, kône ja meele puhtaks ülendatud Buddha kehaks, kôneks ja meeleks. Öeldakse, et sa ei peaks otsima budasust väljastpoolt ennast; substantsid selle saavutamiseks asuvad sinu sees. [...]"

Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama, "Om Mani Padme Hum"^[8]

"Kuigi mantrat "Om Mani PadMe Hum" on lihtne öelda, on see üsna võimas, sest sisaldab sisuliselt kogu õpetust. Kui sa ütled esimest silpi "Om", oled õnnistatud, see aitab sul saavutada heldemeelsuse täiuslikkust. "Ma" aitab täiustada puhast eetikat ja "Ni" aitab saavutada täiuslikkust tolerantsuses ja kannatlikkuses. "PA", 4. silp, aitab saavutada tarmukuse täiuslikkust, "dMe" aitab saavutada kontsentratsiooni täiuslikkust ning 6. lõpusilp "Hum" aitab saavutada täiuslikku tarkust. Sel viisil ettekantud mantra aitab saavutada täiuslikkust kuues paramitās heldemeelsusest kuni tarkuseni. Nende kuue täiuslikkuse teed on kõndinud kõik Buddhad kolm korda. Mis võiks olla tähtsam, kui öelda mantrat ja täita kuus täiuslikkust? "

Dilgo Khyentse Rinpoche, "Valgustatute südame aare"

"Need on 6 silpi, mis takistavad taassündi tsüklilise olemasolu kuude ilma. Selle mantra sõna–sõnaline tõlge on "OM Kalliskivi Lootoses HUM", kus "OM" takistab uuestisündi jumalate ilma, "MA" takistab uuestisündi Asurade (Titaanide) ilma, "NI" hoiab ära taassünni inimeste ilma, "PA" takistab uuestisündi loomade ilma, "DME" takistab uuestisündi näljaste vaimude Prētade ilma ja "HUM" takistab taassündi põrguilma. "

Karma Thubten Trinley

Lääne inimestel on vähe teadmisi latentse heli jõust, akašilisest vibratsioonist, mis võib olla loodud neile, kes mõistavad, kuidas hääldada teatud sõnu. "OM" või "Om mani padme hum" on vaimne side kosmiliste jõududega, kuid ilma teadmisteta, mis järjekorras silbid seisavad, ei ole võimalik midagi saavutada. OM on muidugi AUM, mida võib hääldada 2-, 3- või 7-silbilisena, luues erinevaid vibratsioone. Tähed, näiteks vokaali helid, vastavad nootidele, seega ka numbritele ja värvidele, ka "jõududele" ehk Tattvatele. Universum koosneb Tattvatest, seega tekib vokaalide hääldamisel jõud. Helena Petrovna Blavatsky ütleb oma suurtraktaadis "Salaõpetus": "Mitte ainult planeetide vaid ka sodiaagi tähtkujude värv ja number vastab alfabeedi igale tähele, seega on vaja selgelt hääldada igat silpi, isegi tähte. Et muuta Buddhi toimivaks, peaks näiteks alustama esimesi mantrami sõnu noodilt MI. Aga MI-d tuleks veelgi rõhutada visualiseerides kollast värvi, mis vastab sellele helile ja panna tähele igat tähte M mantrast "Om mani padme hum". Seda mitte sellepärast, et M on nime samas kohas nii rahvakeelses sanskritis kui senzaris, vaid kuna täht M järgneb esimesele tähele ja on selles pühas valemis nii 7. kui 4. kohal. Nagu Buddhi on see 2., ja Buddhi-Manas kombineerituna 2. ja 3." ^[9]

Roderick S. Bucknell arvab, et täielik Avalokitešvara mantra sisaldab lõpus silpi hrīḥ (sanskriti: ह्रीः [ɦri ː h]), mida on ikonograafiliselt kujutatud silbilise mandala keskel, nagu võib näha Potala palee lagede kaunistustel.^[10] Silpi hrīḥ ei hääldata alati kuuldavalt ja seda võib tahtlikult resoneerida "sisemiselt" või "salaja".^[11] Hrīḥ on buddha Amithabha seemnesilp (bija) kelle esindajaks omakorda ongi bodhisattva Avalokitešvara.

Mantrat mainitakse esimest korda teadaolevalt Karandavyuha Sūtra's Taishō Tripiṭaka poolt 1050. aastal.^[6] Kuid mõned budismi õpetlased väidavad, et selle mantra praktiseerimine Tiibeti budismis sai alguse Sadhanamalast, st sadhanade kogumikust, mille ilmumisaastaks märgitakse 1165 pKr.^[12]

Seda mantrat praktiseerivad mõnede muudatustega ka sufid Naqshbandi vaimsest ordust (tariqa), mille tuntuim õpetaja oli Omar Ali-Shah ja mida praegu juhatab tema poeg Arif Ali-Shah. Idries Shah, Omar Ali-Shah'i noorem vend, kuigi moslem, ei olnud traditsiooniline islami sufi, vaid tõeline integralist. Idries oli suure õpetaja Georgi Gurdjieffi (Gurdžijevi) õpilane. Kui Gurdjieff, kellel polnud luba sufisid õpetada, 1949.a. suri, olid tema õpilased segaduses. Idries Shah võttis nad oma vaimse juhtimise alla. Esimene asi, mida ta tegi, oli budistliku mantra "Om Mani Padme Hum" õpetamine.

Islami tarkuse traditsioon selgitab Mani kui "kalliskivi", Jumalat, kes rääkis läbi Sõnumitooja ja ütles: "Inimene on minu saladus ja Mina olen Tema. Sisemine gnosis on vaimne olemus ("ilm al-Batin") on üks minu saladustest. Ainult mina panen selle oma hea sulase südamesse ja keegi teine ei tea tunne olemust peale minu." Seega sufistlikust seisukohast viitab ja kiidab budismi kõrgeim mantra algupärast Valgust igaühes meis, budistid nimetavad seda Buddha loomuseks (ärganud loomuseks), mitte dualistlikuks seisundiks, sufid kutsuvad seda Sirr (sisemiseks saladuseks) ja Nur (Valgus).^[13]