Endeluu

Endeluud on Vana-Hiinast leitud ennustamise aluseks olevate pragude saamiseks kuumutatud luud, mis on enamasti kaetud vastavate ennetega seotud kirjadega. Valdavalt on tegu veiste abaluude ja kilpkonnakilpidega, mis pärinevad peamiselt Shangi dünastia viimasest veerandaastatuhandest. Neist vanimate vanuseks on radiosüsinikumeetodil määratud 1500 eKr. ^[1]

Neile kirjutatud varajasimat seni leitud terviklikku hiina hieroglüüfkirja nimetatakse ennustusluu kirjaks. Ennustusluude kirjad kinnitavad Shangi dünastia, mille kohta muid otseseid tõendeid ei ole, olemasolu ja toovad ära ka täieliku Shangi dünastia genealoogia.^[2] Neil olevad loendamissümbolid on ka esimesed tõendid Vana Hiina matemaatikast.

Oraakliluid kaevati pidevalt välja kohalike talupoegade poolt ja seda ilmselt juba alates vähemalt Hani dünastia ajast. Neid müüdi Hiina traditsioonilises meditsiinis draakoniluudena ning kasutati, kas tervete või purustatutena, mitmesuguste haiguste vastu.

Esimesena tuvastas 1899. aastal avalikkuse jaoks neil leiduva iidse hiina hieroglüüfkirja õpetlane ja Qing dünastia kõrgametnik Wang Yirong (1845–1900). Legend räägib, et ta vaevles malaaria käes ja ta õpetlasest sõber Liu E (1857–1909) uuris talle külla tulles ta rohtusid. Nad avastasid, et neil olid enne pulbriks tegemist peal imelikud kirjad, mis meenutasid neile varem õpitud iidseid hiina pronkskirju. Wangi tunnistatakse endeluude avastajana. Liu E omakorda kirjutas oraakliluudest esimese raamatu. Uudis levis antiigikogujate seas kiiresti ning oraakliluude turg kasvas jõudsalt. Kuigi uurijad püüdsid leida nende päritolu allikaid, valetasid antiigikaupmehed luude päritolu kohta. Järgnes mitu aastakümmet kontrollimatuid väljakaevamisi. Paljud endeluud jõudsid Euroopasse, USAsse, Kanadasse ja Jaapanisse. Suurima koguse ostis kanadalane James Mellon Menzies (1885–1957). Anyangis on loodud temanimeline oraakliluude muuseum.

Ametlikud väljakaevamised algasid 1928. aastal. Esimesed väljakaevamised Anyangis kestsid üheksa aastat ja neid juhtis Hiina arheoloogia rajaja Li Ji (1896–1979). Leiti 20 000 luutükki, mis asuvad praegu Taiwanil. Kirja lugedes selgus, et luudele on kirjutatud keiserlikule perekonnale tehtud ennustused. Luud koos suurte kuninglike haudadega kinnitasid esmakordselt Shangi dünastia olemasolu ja nende pealinna asukohta.

Oraakliluudeks on olnud enamasti (emase) kilpkonna kõhualune kilbitükk või veise abaluu. Leidub ka kilpkonna seljakilbi tükke, mõned veiseribid ja lamba abaluid. Kuid ka hobuste ja kitsede ja teiste väiksemate loomade luusid. Nende kirjadega on leitud isegi kitsede, veiste ja ka inimeste pealuid, kuid sellised leiud on väga haruldased.

Mingi dünastia ajal on kirjutatud Fu Xist kui plastromantia (ennustamine kilpkonna kilpide abil) kasutusele võtjast. Songi dünastia ajal on juttu praeguse Vietnami ala poolsest kilpkonna pantserites makstud tribuudist pooleldi müütilisele imperaatorile Yaole (2356–2255 eKr) ^[3].

Luude kasutus ennustamisel on olnud levinud kogu maailmas. Suuremaid märke tule või kuumuse kasutusega seotud ennustamisviisidest on leitud Aasias ja Põhja-Ameerika kultuurides ^[3]. Vanim leid kuumuse kasutusest, kuid ilma saatvate kirjadeta, abaluuga (scapulae) ennustamisest (püro-skapulimantia)^[3] pärineb Liáoníngi leidude hulgast ja kuulub 4. aastatuhandest eKr. Hiina neoliitikumi ajast on eri leiukohtadest leitud erinevatele loomadele kuulunud ennustamisel kasutatud luid. 3. aastatuhande lõpuks eKr oli see juba laialt levinud ja küllalt tavaline ^[3]. Märkimisväärne kilpkonna pantserite kasutus ilmub alles Shangi leiukohtades. Shangi ajast pärinevad ka esimesed kirjadega endeluud.

Tavaliselt toimus ennustamine Shangi kuningatele ja viidi läbi algul ennustaja poolt. Väga vähe kohtab ennustusi teiste kuningliku pere ja kuninga lähedaste ülikute kohta. Hiljem on Shangi kuningad võtnud üle ka ennustaja osa täitmise. ^[4]

1. Ennustamisel kirjutati verega määritud luule ^[5] esmalt taevaste tüvede ja maiste okstega ning lisati ennustaja nimi.

2. Sellele järgnes vastust vajav küsimus (haigus, sünd, surm, sõda, ilm, tribuut, põllundus, rituaalide vormide rahuldavus...) ja kelle poole (vaimudest) pöördutakse. Valdavalt toimus pöördumine esivanemate, loodusjõudude ja Dì (帝) kui Shangide kõrgeima jumala poole.

Pärast seda kuumutati endeluud sellesse tehtud augus luu pragunemiseni. Ühel ennustamisel erinevate aukude abil saadud praod, mõnikord ka mitmetel luudel, tavaliselt nummerdati. Seejärel ennustaja uuris ja tõlgendas pragusid. Ühte küsimust esitati sageli mitut moodi (ka vastandvormis ja aega muutes). Ühte luud võidi kasutada ka enam kordi.

3. Seejärel märgiti üles vastus, lisades sellele sageli märk "soodne" või "ebasoodne". Vahetevahel lisas kuningas endest välja loetud "prognoosi".

4. Küllaltki harva lisati ka kiri järgnevalt toimunu kohta. Enamikul endeluudel on kirjas vaid ennustamisaeg, ennustaja nimi ja ennustamis küsimus ning paljudele on isegi ennustamistulemus jäetud kirja panemata. Võimalik, et andmed võisid olla enne graveerimist olla endeluudel või ka saatedokumentidel kirjas ka pintslikirjas. Seda võimalust tõendavad mõnedel üksikutel endeluudel säilinud vaid pintslikirjas olevad andmed ning vaid osaliselt graveeritud kirja ja ka pintslikirjaga luud.

Pärast kasutamist maeti endeluud rituaalselt aukudesse (luud ja kilbid erinevatesse) sadadesse ja tuhandetesse ulatuvate rühmadena (1936 leiti neid ühest süvendist umbes 17 000)^[5].

Zhou dünastia jätkas ja uuendas Shangi tavasid. 1970. aastal leitud endeluud kuuluvad juba Lääne Zhou aega ja mõned neist ka sügiste-kevadete ajajärku. Zhōuyuáni endeluude nime all tuntud Zhou endeluudel on väga harva kirju. Sellel ajajärgul hakkas varajasemat ennustamisviisi asendama ennustamine raudrohu vartega.^[3]

Shangi nelja punktiga seotu on arvatavasti saanud neljaks terminiks "Zhou Yi" nii kuusjoonte kohta käivate otsuste esimeses nende nimedele järgnevas kihis, kui ka oluliste ennetega seotud väljendeis. Nendeks neljaks terminiks on: peamine (algne), areng (üles toodav ohver, riitus), soodus (kasulik, lõikus) ja püsivus (ustavus, järjepidevus, ennustamine). Terminid raamatu esimese kihina üksikute kuusjoonte tekstide lõikes kas puuduvad või on esitatud osaliselt või täielikult.

Tänapäevaks on juba ka piisavalt tõendeid plastromantia jätkumisest pärast Lääne Zhou dünastiat nii Ida Zhou dünastia, Hani dünastia, Tangi dünastia kui ka Qingi dünastia ajast ^[3]. Keightley mainib selle ennustamisviisi kasutamist 1972. aastal Taiwanil.^[3] Selliste andmete valguses näib eelmise sajand sinoloogia väide nagu oleks luudega ennustamisviis Zhou aja järel kadunud ja selle tõlgendusviisid unustatud, muutuvat küsitavaks. Songi ajal rekonstrueeris Zhu Xi (1130–1200) avalikkuse jaoks ka, justkui vahepeal hääbunud ja kadunuks jäänud, raudrohu varsi kasutava ennustamistehnika.

• Peter Hessler „Ennustusluud“. Kirjastus Eesti Ajalehed AS, 2010. ISBN 9789949444533