Osaühing
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.
Osaühingu tunnused:
- osaühingul on vähemalt 0,01 euro suurune osakapital;
- osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest;
- osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital.[1] Osanikul endal isiklikku varalist vastutust ei ole, kuid oma kohustuste täitmise eest vastutab osaühing kogu oma varaga. Osaühingu tegevus on reguleeritud äriseadustiku alusel.[2]
Osaühingut saab asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal omanikul saab olla ainult üks osa, kui osanik omandab täiendavat osa, siis suureneb osaniku esialgse osa nimiväärtus. Kui esialgsele osaniku osale lisandub täiendav osa, siis laienevad ka osade ühendamise tulemusel õigused. [2]
Osaühingu osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega, kuid väikseim nimiväärtus on üks euro. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, siis peab see olema ühe euro täiskordne. Osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, kuid osa kohta väärtpaberite väljaandmine ei ole lubatud. [2]
Selleks, et asutada osaühing, tuleb sõlmida asutamisleping. Asutamisleping ja selle põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ning kõigi asutajate poolt alla kirjutatud. Kui osaühingu asutajaks on ainult üks inimene, siis asutamislepingut asendab asutaja poolt allkirjastatud ja notariaalselt tõendatud asutamisotsus. Selleks, et kanda osaühing äriregistrisse, tuleb esitada registriosakonnale vajalikud dokumendid ning tasuda riigilõiv. [2]
Osaühingut on võimalik asutada ka kiirmenetluse korras. Sel juhul on võimalik teha osakapitali sissemakse üksnes rahaliselt. Kiirmenetluse kaudu osaühingu loomine on selleks lihtsaim võimalus ning seda saab teha ettevõtjaportaali kaudu. [2]
Osaühingu esindab ja juhib on juhatus. Juhatusse võib kuuluda kas üks või mitu liiget. Kui juhatusse kuulub enam kui kaks liiget, siis valivad juhatuse liikmed enda seast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osaühingu osanik ja juhatuse liige ei tohi olla nõukogu liige. [2]
Osaühingut saab lõpetada osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing on lõpetatud siis, kui lõpetamise kanne on tehtud äriregistrisse. Sundlõpetamine otsustatakse kohtus ja jõustub kohtulahendi jõustumisega ning selle käigus viiakse läbi likvideerimismenetlus. [2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Juriidiline isik
- Äriühing
- Täisühing
- Usaldusühing
- Aktsiaselts
- Euroopa äriühing
- Tulundusühistu
- Ettevõtlusvormid