Peep Pillak

 See artikkel räägib ajaloolasest ja arhivaarist; endise näitleja kohta vaata Peep Pillak (näitleja)

Peep Pillak (sündinud 8. veebruaril 1957 Ahjal Põlva rajoonis) on eesti ajaloolane, muinsuskaitsja, arhivaar ja literaat.[1]

Peep Pillak on teenistujate poeg.[1]

Ta lõpetas aastal 1975 Tallinna 10. Keskkooli, 1982 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo osakonna, ajaloomagister (2002, TÜ), väitekiri "Otto Greiffenhagen (1871–1938) ja tema tegevus Tallinna linnaarhivaarina (1900–1934)". Läbinud PHARE koolitusprogrammi "Eesti haldusjuhtimise reformi projekt Eesti 1996". Sai 2003 professor Arno Rafael Cederbergi stipendiumi tööks Soome arhiivides. Pidanud arhiivindusalaseid loengukursusi Eesti Humanitaarinstituudis (EHI) ja TPÜ-s. Oli 1982–1983 Mahtra Talurahvamuuseumi peavarahoidja, 1983–1991 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Arhiivide Peavalitsuse inspektor, metoodik ja arheograaf, 1991–1996 Eesti Arhiiviameti peadirektor, 1997–1998 Riigiarhiivi filiaali teadur, 1999–2000 Eesti Rahvusarhiivi isikuarhiivide talituse juhataja, aastast 2001 oli ta Riigiarhiivi nõunik.

Praegu on Peep Pillak Eesti Hoiuraamatukogu vahetusosakonna töötaja.[2]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: Eesti ajalugu ja arhiivindus, kultuuriväärtuste restitutsiooniküsimused. EE kaasautor, avaldanud artikleid kogumikes, ajakirjanduses, samuti Soome, Rootsi, Saksa, Poola, Vene, Ukraina ja USA erialaväljaannetes. Ajakirja Tuna toimetuskolleegiumi liige (1989–). Oli 1989–1990 EV presidendi Konstantin Pätsi matmispaiga väljaselgitamiseks Buraševosse korraldatud ekspeditsiooni liige ja kindral Juhan Laidoneri matmispaiga väljaselgitamiseks Vladimirisse korraldatud ekspeditsiooni juht (1995). Aastast 1993 ekspert Eesti-Vene läbirääkimistel kultuurivarade ja sõjahaudade küsimustes. Noorte Arhivistide Nõukogu asutajaid ja president (1986–1989), Eesti Arhivaaride Ühingu taasasutajaid (1989) ja esimees (1989–1992, 1999–), Arhiivinõukogu liige (2002–), Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi asutajaid (1988) ja juhatuse liige (1998–2000), Eesti rahvusliku sõjaajaloo komisjoni asutajaliige (2004), Eesti Kodu-uurimise Seltsi juhatuse liige (1990–1998), väljaspool Eestit asuvate Eesti kultuurivaradega tegeleva valitsuskomisjoni esimees (1997–2000). Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005). Üle 40 teadustrükise, arvukalt aimeartikleid.[1]

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide
  2. Eesti Hoiuraamatukogu: kontakt (vaadatud 4.02.2016)
  • Reforms in Estonian Archives. // The Amer. Archivist 53 (1990) 4
  • Archives in Estonia. Development up to the Present. // Arkiv Samhälle och Forskning (1991) 1
  • Estonian-Swedish Archival Contacts. // Archiv und Geschichte im Ostseeraum 3. Frankfurt am Main 1997
  • The Establishment of the Society of Estonian Archivists. // Musarum Minister. Studia in honorem Kari Tarkiainen. Tampere 1998
  • Rudolf Kenkmaa 1898–1975. Tallinn 1998
  • Eesti-Soome arhiivialastest suhetest. // Arkisto. Arkistoyhdistyksen julkaisuja 8 (2002)
  • Estonian Cultural Heritage Lost in Wars and Occupations. // The Baltic Countries under Occupation, Soviet and Nazi Rule 1939–1991. // Acta Univ. Stockholm. 23 (2003)
  • Riigiarhiiv. Tallinn 2003 (ka inglise k-s)
  • Ich und die Anderen. // Goetzen. Ich und die Anderen. International, interdisziplinäres Kunstprojekt von Udo G. Cordes. Frankfurt (Oder) 2004
  • EE 14. Lk 650
  • Peep Pillak: Tuntud inimeste väljasõidutoimikud on kadunud. Intervjuu // Eesti Aeg, 21. detsember 1994
  • Pillak jätkab vara otsimist (intervjuu) // Postimees, 8. august 1997

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.