Peterburi Jaani kirik

Peterburi Jaani kirik
Церковь Святого Апостола Иоанна
Peterburi Jaani kirik (2011)
Üldandmed
Asukoht Peterburi
Stiil uusromaani stiil
Liigitus sakraalehitis
Ehituse algus 1859
Ehituse lõpp 1860
Sissepühitsemine 27. november 1860
Avamine 1860
Maksumus 60 000 rubla
Renoveeritud 2010
Aadress Dekabristide tänav 54A
Omanik Peterburi linn
Koordinaadid 59° 55′ 26″ N, 30° 17′ 11″ E
Tehniline ülevaade
Kõrgus 38 meetrit
Ehitusmaterjal põletatud tellis
Projekt ja ehitus
Arhitekt Harald von Bosse
Kaart
Jaani kirik 20. sajandi alguses

Peterburi Jaani kirik on 1860. aastal valminud luteri kirik Peterburis aadressil Dekabristide tänav 54A (ulitsa Dekabristov; toona Ofitserskaja ulitsa). Kirik on Peterburi Jaani koguduse omanduses.

Jaani kirikul on eesti kultuuriloos oluline koht. Kirikuõpetajana on seal töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, organistina Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias.[1] Kiriku tegevusega olid seotud veel mitmed tuntud eesti kultuuritegelased. 1917. aastal kogunes Jaani kiriku juures 40 000[viide?] eestlast, kes läksid sinimustvalgete lippudega rongkäigule.[2]

1930. aastal võõrandati kirik koguduselt ja Nõukogude ajal tegutses seal mitu asutust. 1997. aastal anti hoone 1994. aastal taas tegevust alustanud kogudusele tasuta tähtajatuks kasutamiseks. 2009. aasta märtsis algasid hoone ennistustööd. Kirik pühitseti uuesti 20. veebruaril 2011. Kogudus hakkas hoonet tagasi taotlema.[3] Peterburi linnavalitsus tagastas pühakoja kogudusele 2012. aasta sügisel.[4]

Võistlus kiriku projekti saamiseks korraldati 1858. aastal. Kiriku projekteeris Harald von Bosse. Aasta hiljem pandi hoonele nurgakivi ja 27. novembril 1860 õnnistati kirik sisse.[5] Raha kiriku ehitamiseks saadi üle-eestilisest korjandusest ja 55 000 rubla annetas selleks ka Vene keisririik.[6] Uusromaani stiilis kirikus oli 800 istekohta ja ühtekokku mahutas see 2000 inimest.[1]

1930. aastal võõrandati kirik koguduselt. Kirikutorn võeti maha, hoonele ehitati vahelaed ja fassaadile poolringikujuline trepikoda. Hoones tegutses Nõukogude ajal mitu asutust.[7] Alates 1970. aastatel seal tegutsenud Leningradi ehitustrusti väljakolimisest hoone lagunes.[2]

Hoone sai oma algse välisilme tagasi restaureerimistööde käigus kevadel 2010 ja pühitseti uuesti 20. veebruaril 2011.

Restaureerimistööd läksid maksma ligikaudu 130 miljonit krooni (umbes 8,3 miljonit eurot). Kiriku sisekujunduse autor on Juta Lember.[3] 38-meetrise torni tipus on 6,6-tonnine kullatud ristiga tornikiiver.[8]

 Pikemalt artiklis Peterburi Jaani kogudus
  1. 1,0 1,1 Kai Kalamees. Peterburi Jaani kirik kui rahvuslik väljakutse[alaline kõdulink]. Postimees, 12. aprill 2008.
  2. 2,0 2,1 Ruth Alaküla. Peterburis algavad Jaani kiriku taastamistööd. ERR Uudised, 13. märts 2009.
  3. 3,0 3,1 Kärt Anvelt. Külli Sulg: Peterburi Jaani kirik avab uksed veebruaris. Eesti Päevaleht, 2. juuli 2010.
  4. Peterburi Jaani kirik ja maa kuuluvad kogudusele Eesti Kirik, 21. jaanuar 2015
  5. Veronika Mahtina. Eesti Jaani kirik Peterburis. Peterburi Jaani Kiriku Fond, 2009, 163 lk. ISBN 9789949184385
  6. Peterburi Jaani kirik 1860–2010. Eesti Peakonsulaat Peterburis. Kasutatud 5.05.2010
  7. Igor Taro. Miljonite mäng Jaani kiriku ümber. Õhtuleht, 23. august 2004.
  8. Katrin Jüriso. Peterburi Jaani kiriku tornikiiver tõsteti paigale[alaline kõdulink]. Klassikaraadio kultuuriuudised, 7. märts 2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]