Petseri klooster

Petseri klooster (vene keeles Псково-Печерский монастырь 'Pihkva-Petseri klooster') on õigeusu mungaklooster Petseri linnas. Pühapaik on 16. sajandist olnud Setumaa traditsiooniline usukeskus ja palverännakute sihtkoht.^[1]

Kloostri asutamise ajaks peetakse 1473. aastat, mil pühitseti sisse Jumalaema Uinumise peakirik – koobaskirik, mille praegune fassaad pärineb 18. sajandist. Klooster tekkis jõe orgu liivakivipaljandis olnud looduslike koobaste kohale. Nende järgi on tulnud ka nimi: Печеры tähendab koopaid. Koobastes olid juba alates 14. sajandi lõpust elanud erakmungad.^[2] Kloostri asutajaks peetakse Tartu preestrit Joanni (munganimega Joona). Selle ümber kujunes aja jooksul asula (possaad), hilisem Petseri linn.

Vanem, koobaskloostri osa koosneb Jumalaema Uinumise koobaskirikust, mida ümbritseb galeriikäik, ning lähemast koobastikust, kus asuvad Petseri vagade Markuse, Joona, Laatsaruse ja ema Vassa säilmed ja mis jätkub seitsmest käigust koosneva nekropoliga, Kristuse Ülestõusmise koobaskiriku ja kabeliga. Koobaskloostri sissepääsu kohal olnud pärimuse kohaselt kunagi kiri Богом зданная пещера ('Jumala loodud koobas').

Klooster ehitati ulatuslikumalt välja 16. sajandi keskpaigas kloostriülem Korneliuse ajal (1529–1570), kes suri märtrisurma tsaar Ivan IV käe läbi. Liivimaa sõja alguses (1558–1565) rajati kloostri ümber müürid ning see muutus tähtsaks kaitseehitiseks, kuigi klooster asus orus, mis muutis selle kaitsmise küllaltki keerukaks. 16. ja 17. sajandil piirasid kloostrit korduvalt nii poolakad kui ka rootslased, kuid vallutada suutis selle vaid Poola kuningas Stefan Bathory 1581. aastal. Kloostrit kindlustati viimati Põhjasõja ajal, mil selle ümber rajati bastionid. Seejärel kaotas klooster sõjalise tähtsuse, sest Setumaa muutus piirialast Venemaa keisririigi sisepiirkonnaks.

Ehitiste hulka kuuluvad: liivakivisse ehitatud Jumalaema Uinumise koobaskirik (Успенская пещерная церковь, 1473) ja selle peale ehitatud Jumalaema Kaitsmise kirik (Покровская церковь, 1759), Suur kellatorn (Большая звонница, 1523), Jumalaema Kuulutamise kirik (Благовещенская церковь, 1541), Püha Nikolai väravakirik (церковь Николы Вратаря, 1565) Püha väravaga, kust algab nn Verine tee, Püha Laatsaruse kirik (Лазаревская церковь, 1800), Püha Miikaeli peakirik (Михайловский собор, 1827), Issanda Templisseviimise kirik (Сретенская церковь, 1870), varakamber raamatukoguga (ризница, 17. sajand), munkade elumaja, söögisaal (трапезная, 1896), kabel (1910), Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist Petseri kloostri ringmüür üheksa torniga.

Eesti Vabadussõja järel läks Petseri klooster Eesti koosseisu. Tänu sellele erinevalt Nõukogude Liidu alale jäänud õigeusu kloostritest Petseri mungakloostrit 1920.–1930. aastatel ei suletud. Ametlikult kloostri nime küll ei kasutatud, see tegutses kristliku tööühingu nime all.^[3] Saksa okupatsiooni ajal asus kloostris Petseri Gümnaasium, sest koolimajas oli laatsaret. 1944. aasta halduspiiride muutmise järel läks klooster Eesti NSV alt Vene NFSV alla ja on praegu de facto Venemaa territooriumil.

Lauluema Anne Vabarna loodud regivärsilise eepose "Peko" nimikangelane, setude kuningas ja prohvet Peko on muuhulgas koopaerak, kes käib liivakoopas üksi paastumas ja palvetamas. Elupäevade lõpus tulevad talle surmamõtted ja ta palub seppadel taguda oma küljeluu koopia, mis jääks pärast tema surma rahvale mälestuseks. Rauast küljeluu peab valmis saama selleks ajaks, kui tema koopa kohale ehitatakse klooster. Essu (Jeesus) ja Maarja saadavad Pekole unenäo, mis näitab tulevikku. Seejärel peab Peko rahvale mäejutluse, kus ta ennustab tulevasi sündmusi. Kui rahvas on ära läinud, lööb Peko oma kiiora (tammepuust sõjanuia) maasse. Kiiorast kasvab tammepuu, selle okstesse lendavad linnud ja Peko peab neile jutlust. Tammega hüvasti jättes ütleb Peko, et tamm peab seal seisma kuni maailma lõpuni. Siis läheb Peko oma koopasse magama ja jääb igavesse unne. Koopa kohale ehitatakse Petseri klooster.^[4]

• 
  Petseri kloostri peavärav
• 
  Peavärav seestpoolt
• 
  Peaingel Miikaeli kirik
• 
  Püha Nikolai kirik ja kellatorn kloostri sissekäigu juures
• 
  Kirikud kloostri peaväljaku ääres
• 
  Kloostri kellad
• 
  Vaade kloostrile müüri taga asuvalt vaateplatvormilt
• 
  Kloostri torn koos bastioniga
• 
  Kloostri müür
• 
  Kloostri torn selle alt läbi voolava ojaga

• Kalle Lõuna. Usuküsimus Petserimaal 1920.–1930. aastatel ja kloostrisõda. Ajalooline Ajakiri 1999, 3/4 (106/107), lk 57
• Karp Tiisik [autori nimi raamatus märkimata], Pihkwa Petseri Klooster. Tallinn [s.n.] 1889, 15 lk
• Aleksander Möldroo Petseri klooster sõnas ja pildis. [Autori illustratsioonid; tekst eesti, saksa ja vene keeles]. Petseri: A. Möldroo, 1937, 30 lk
• Hanno Kompus. Das Kloster zu Petseri. Loodushoiu- ja Turismi-Instituut, [Tallinn?]: "Töökool", 1940, 16 lk. (Sama inglise keeles: The monastery of Petseri. [Tallinn]: Koolitarvete- ja Kirjastusühing "Töökool", 1940, 16 lk)
• Vana Petseri: ehitised ja inimesed: [postkaarte ja fotosid Sven Karjahärmi jt. kogudest] = Старые Печоры: здания и люди: [фотографии из собрания Свена Карьяхярма и др.] = Old Pechory: buildings and people: [postcards from Sven Karjahärm collection etc.]. Koostanud Toomas Karjahärm. [Tallinn]: Argo, 2006, 155 lk. ISBN 9789949415748 (köites)
• Tihhon (Ševkunov), arhimandriit. Mittepühad pühakud ja teised jutustused. Vene keelest tõlkinud Ülar Lauk. [Tallinn]: Tänapäev, 2013, 410 lk. ISBN 9789949273546 (köites)
• Mare Piho. Petseri – 20. saj väike Euroopa linn. [Tallinn]: Tänapäev, 2013, 216 lk. ISBN 9789949273928 (köites)

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Petseri klooster

• Põhjala kindlused: Petseri klooster (fotogalerii) www.nortfort.ru
• "Petseri klooster: ennesõjaaegse Eesti maakonnalinna pärl" Ajaleht Setomaa, 25. september 2007
• "Petsei klooster tuli Venemaa seitsme ime valimisel teiseks" Postimees, 7. juuli 2008
• "Tänu Eesti vabariigile säilis Petseri klooster" Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2008
• Eesti lugu: Petseri 1 Vikerraadio, 17. mai 2014. (Petseri kloostrist ja linnast räägib etnograaf Mare Piho, raamatu "Petseri – 20. sajandi väike Euroopa linn" autor)
• Eesti lugu: Petseri 2 Vikerraadio, 24. mai 2014. (Petseri kloostrist ja linnast räägib etnograaf Mare Piho, raamatu "Petseri – 20. sajandi väike Euroopa linn" autor)
• Arhimandriit Tihhon (Ševkunov). Pihkva-Petseri klooster (dokumentaalfilm; vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega) www.youtube.com (vaadatud 17.05.2014)
• "Moskva plaanib tõsta Petseri kloostri suurkloostri staatusesse" ERR, 21. mai 2023