Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski

Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski
Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski 1770. aastal. Tundmatu kunstniku maal
Täisnimi	Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski
Sünniaeg	4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva
Surmaaeg	8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang
Maetud	Kiievi koobasklooster
Truudusvanne	Venemaa keisririik
Auaste	kindralfeldmarssal
Juhtinud	Voroneži jalaväepolk 2. armee 1. armee Ukraina armee
Sõjad/lahingud	Vene-Rootsi sõda (1741−1743) Reini sõjakäik Seitsmeaastane sõda Vene-Türgi sõda (1768−1774) Vene-Türgi sõda (1787–1792)
Autasud
Abikaasa	vürstinna Jekaterina Mihhailovna Golitsõna (1724−1779)

Pjotr Aleksandrovitš Rumjantsev-Zadunaiski (vene Пётр Александрович Румянцев-Задунайский) (4. (ukj 15. jaanuar 1725 Stroenti, Moldova või Moskva – 8. (ukj 19. detsember) 1796 Tašan, Zenkovski maakond, Väikevene kubermang) oli Venemaa riigitegelane ja sõjaväelane, aastast 1770 kindralfeldmarssal. Krahv (a-st 1744).

Krahv Rumjantsev paistis väejuhina silma neljandas (1768–1774) ja viiendas (1787–1792) Vene-Türgi sõjas. Silmapaistvate võitude eest neljandas Vene-Türgi sõjas pälvis ta nii feldmarssali tiitli kui ka austava lisanime Zadunaiski.

Tema isa Aleksandr Rumjantsev, keiser Peeter I lähikondlane, abiellus Peetri korraldusel keisri soosiku Maria Matvejevaga ja saadeti kohe Venemaa saadikuks İstanbuli. Venemaale jäänud Maria Rumjantseval sündis poeg, kes nimetati keisri auks Pjotriks. Sellepärast oli tolle aja Peterburi seltskonnas laialt levinud teadmine, et Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski on Peeter I vallaspoeg^[1]. Pjotri ristiema oli keisrinna Katariina I.