PlayStation 3

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

PlayStation 3 on kolmas kodune videomängukonsool Sony Computer Entertainmentilt, olles osa PlayStationi kaubamärgist ja PlayStation 2 otsene järeltulija. Kuuludes seitsmendasse videomängukonsoolide generatsiooni, on ta konkurent Xbox 360-le ja Nintendo Wii-le.

Peamine funktsioon, mis eristab PlayStation 3 PlayStation 2-st, on tema võrgus mängimise teenus PlayStationNetwork. Lisaks võrgus mängimisele oskab PlayStation 3 küllaltki robustselt taasesitada videoid ja muusikat ning kuvada pilte. Märkimisväärsed funktsioonid on veel ühilduvus PlayStationPortable'iga ja Blu-Rayde mängimine. Playstation 3 oli ühtlasi esimene Blu-Ray 2.0 ühilduv mängija turul^[1].

PlayStation 3 esitleti E3 2005 konverentsi raames 16. mail 2005. Seal oli esindatud vaid Playstation 3 mittetöötav prototüüp koos PlayStationi originaalse bumerang stiilis juhtmevaba kontrolleriga. Samal ajal esitleti ka esimesi mänge (nt "Metal Gear Solid 4: Guns of the Patriots") samaväärse jõudlusega arvutil ja kasutati tarkvara arendus komplekte. Algsel prototüübil oli 2 HDMI-liides, 3 Etherneti-liidest ja 6 USB-liidest. Aasta hiljem konverentsil E3 2006 oli kulude kokkuhoiuks siiski vähendatud HDMI- ja Etherneti-liideseid ühele ning USB-liideseid 4-le. Samal esitlusel kuulutati välja ka see, et müügile tuleb konsoolist kaks versiooni: 20 GB mudel hinnaga 499 USA dollarit ja 60 GB mudel hinnaga 599 dollarit. 60 GB mudelile lubati lisaks Wi-Fi Interneti, mälukaardilugereid, hõbedasi kaunistuselemente ja HDMI-pesa. Mõlemad mudelid pidid müügile jõudma Jaapanis 11. novembril 2006 ning Euroopas ja Põhja-Ameerikas 17. novembril 2006.

Veidi aja pärast lükati siiski PlayStation 3 müügiletulek PAL-i regioonis edasi 2007. aasta märtsini, kuna Blu-Ray-mängijate jaoks ei jätkunud komponente^[2].

2006. aasta septembris toimunud Tokyo Game Showl teatas Sony, et ka 20 GB mudel saab HDMI-liidese ja samas mudel odavneb 20%. Samal üritusel näidati ka 27 mängu, mis töötasid PlayStation 3 riistvaral.

PlayStation 3 tuli esimest korda müügile Jaapanis 11. novembril 2006 kell 7 hommikul. Jaapani uuringufirma Media Create andmetel müüdi esimese 24 tunniga 81 639 konsooli.^[3] 17. novembril 2006 tuli PS3 müügile Põhja-Ameerikas. Samal kuupäeval pidi see müügile jõudma ka ülejäänud maailmas, kuid see tähtaeg lükati viimasel minutil edasi. Euroopa turule jõudsid konsoolid 23. märtsil 2007.

2009. aastal tõi Sony välja n-ö õhukese mudeli, mis oli mõõtmetelt väiksem, vaiksem ja väiksema voolutarbega. Sellega muudeti ka logo disaini ja mängu ümbriste disaini.

PlayStation 3 süsteem koosneb põhiseadmest ja temaga ühendatavatest lisaseadmetest.

PS3 kasutab Sony, Toshiba ja IBM-i koostöös välja töötatud Cell mikroprotsessorit olles esimeseks mass-toodetavaks seadmeks, mis võttis kasutusele seda tüüpi mikroprotsessori. PS3 Cell koosneb ühest 3,2 GHz PowerPC tüüpi protsessorist ja kaheksast sünergeetilisest protsessor üksusest. Kaheksast on töös vaid seitse, millest üks on mõeldud vaid operatsioonisüsteemi käitamiseks. Lisaks on süsteemis kasutusel vahemäluna 256 MB XDR DRAM tüüpi mälu.

Graafika eest hoolitseb Sony ja Nvidia koostöös välja töötatud RSX Reality Synthesizer. Põhineb see NV47 kiibil (Nvidia GeForce 7800 arhitektuur). See suudab kuvada pilti resolutsioonist 480i SD kuni 1080p HD. Lisaks on RSX-le süsteemil 256 MB GDDR3 tüüpi videomälu.

PlayStation 3-s kasutatakse mängu plaatide lugemiseks Blu-Ray-lugerit. Seadme lugemiskiirus on 2x ning lisaks mängudele suudab ta lugeda Blu-Ray-filmiplaate, DVD-sid ja CD-sid.

PlayStation 3 kasutab SATA tüüpi 2,5" kõvaketast. PS3 müüakse paljude eri suuruste kõvaketastega. Sellegipoolest on kõigi mudelite kõvakettad tehtud nii, et kasutaja saab neid kergesti vahetada. Selleks on konsooli põhja all plastkaas, mille eemaldamisel tuleb nähtavale kõvaketas koos rakisega, mis on kruviga kinnitatud.

PS3-l on seadmete ühendamiseks Bluetooth 2.0, gigabit Ethernet, USB 2.0 ja HDMI 1.4. Lisaks neile on veel sõltuvalt mudelist Wi-Fi ja mälukaardiluger (Memory Stick, SD/MMC ja CompactFlash). Bluetoothi abil on võimalik ühendada juhtseadmeid (kuni 7).

PlayStation 3 originaalmudelile ("FAT") tuli lisaks 2009. aastal väiksemamõõduline täiendatud mudel ("SLIM") 2013.aastal tuli välja uuenduslikum PS3 ("SUPERSLIM") Mida põhiliselt osteti koos mängudega "The Last of us" ja "Gran Turismo 6". Põhiliselt eristatakse PS3 mudeleid nende kõvaketta suuruse järgi, kuigi põhilised erinevused on siiski konfiguratsioonis ja regioonis. Samuti on erinevusi välimuses.

Originaalmudel oli saadaval kas 20 GB, 40 GB, 60 GB, 80 GB või 160 GB kõvakettaga. Esimese viie mudeli väline erinevus seisnes detailides (viimistluse värvus, USB-liideste arv, luuk mälukaardilugeri ees). Esimestel mudelitel oli ka tugi PlayStation 2 mängude mängimiseks, mis küll hilisematel mudelitel puudub. Viimastel originaalmudelitel muutus Celli mikroprotsessori tootmise tehnoloogia 90 nm-lt 65 nm. See muutus vähendas ühtlasi konsooli voolutarvet ja tootmiskulusid.

PlayStation 2 eeskujul tehti ka PS3-st väiksem versioon. PlayStation 3 Slim tuli müügile Põhja-Ameerikas ja Euroopas 1. septembril 2009 ja 3. septembril Jaapanis. See on 33% väiksem, 36% kergem ja sõltuvalt mudelist 34–45% väiksema voolutarbega. Komplekte on kõvaketaste mahuga 120 GB, 160 GB, 240 GB ja 320 GB. Cell mikroprotsessori tootmistehnoloogia on muutunud 45 nm ja RSX oma 40 nm, mis lisaks uuendatud jahutusele võimaldab konsoolil töötada madalamal temperatuuril. PS3-le on lisatud ka CEC tugi, mis laseb mõnda tüüpi telerite puhul juhtida konsooli teleripuldi abil HDMI-liidese kaudu.

2009. aastal garantiifirma SquareTrade tehtud uuringust selgus, et vaid 10% PlayStation 3 konsoolidest ütleb üles kahe aasta jooksul^[4]. See number jääb piiridesse, mis on koduelektroonikale ette nähtud. Igal konsoolil on vähemalt aastane garantii, mille lõppedes saab omal kulul saata PS3 Sonyle parandada.

Selle küllaltki levinud probleemi tunneb ära selle järgi, et konsoolil süttib rohelise tulukese asemel kollane. PlayStation 3-l tähistab kollane tuli teadmata riistarariket (Yellow Light of Death). Levinuim põhjus on ülekuumenemisest tekkinud komponendi jootest lahti tulek. Sel juhul on viga lihtsasti parandatav ümberjootmise teel. Mõnel juhul esineb ka komponendi läbipõlemist, mida parandada on raske ja tihti vajab konsool väljavahetamist. Sony asepresident Ray Maguire on teatanud, et probleemid ei tulene tootmisvigadest.

1. märtsil 2010 esines originaalmudelitel probleeme sisseehitatud kellaga. Sümptomiteks oli mitteühendumine PlayStationNetworkiga, mängude mittemängimine, mis nõudsid kella, ja süsteemi aja muutmist 31. detsembriks 1999. Viga seisnes süsteemi liigaastate valesti lugemises (Leap Year Bug). Probleem kadus 2. märtsil ja 29. juunil lasi Sony välja süsteemi uuenduse 3.40, mis vea kõrvaldas.

Üsna sagedasti juhtub, et PlayStation 3 ei suuda enam plaati lugeda või mängud hakkavad teatud koha peal seisma jääma. Viga võib olla kas katkises või lihtsalt määrdunud Blu-Ray läätses või seadmes. Lihtsamal juhul piisab läätse puhastamisest kuid tihti peab vahetama ära läätse või isegi terve seadme. Seda on soovituslik lasta teha Sonyl saates neile konsooli, kuna Blu-Ray seadmed on seotud konsooliga, millel küljes nad on. Probleemi põhjuseks väidetakse olevat PS3 originaalmudelite Blu-Ray seadmete vähene töökindlus ja Sony püüdlus võtta neist viimast tarkvarauuenduste abil.

PlayStation 3-l on kasutusel versioon XrossMediaBarist (XMB). XMB-l puudub eesti keele tugi. Selles on 9 kategooriat: Kasutaja, Seaded, Muusika, Video, Mäng, Internet, PlayStationNetwork, Sõbrad.

PlayStation 3 operatsioonisüsteem on uuendatav tarkvara. Uuendamiseks on kolm võimalust: Interneti kaudu, salvestusseadmelt, millele on uuendus laaditud arvuti abil, ning mõnel mängul on uuendused kaasas. Samuti oli algselt PS3-dele võimalus paigaldada ka teine opsüsteem lisaks olemasolevale, näiteks Linux või Windows. See võimalus kaotati koos SLIMi müügile tuleku ja uuendus 3.21-ga. Põhjuseks toodi, et kasutajad saaksid keskenduda mängimisele.

Sony esitles PlayStation 3-le mõeldud juhtmevaba juhtseadet Sixaxes E3 2006 showl ning tõi selle müüki 11. novembril 2006. See oli kaasas iga uue konsooliga ja müügil ka eraldi. See on edasiareng PlayStation 2 DualShock 2 juhtseadmest. Olgugi et uus juhtpult on disainilt sarnane – sama kuju, nupud ja paigutus –, on tehnikas päris mitu uuendust. Konsooliga ühendamiseks kasutatakse Bluetooth-tehnoloogiat või USB-kaablit. Pult tunneb liikumist kuuel teljel. Analoogkangide täpsus on suurendatud 8-bitisest 10-bitiseks.

2007. aasta Tokyo Game Showl esitles Sony Dualshock 3 juhtseadet asendamaks Sixaxist. Müügile tuli ta koos uute konsoolimudelitega Jaapanis 11. jaanuaril 2008, Põhja-Ameerikas 2. aprillil 2008, Euroopas 2. juulil ning konsoolidega hakati seda kaasa panema 30. oktoobril. Dualschock 3 suurim erinevus võrreldes Sixaxsisega on vibratsiooni funktsioon.

PlayStation Move on Sony Computer Entertainmenti loodud liikumistundlik (motion-sensing) kontroller PlayStation 3 konsoolile. Lisaks Move kontrollerile on vaja ka PlayStation Eyed (PlayStation 3 jaoks disainitud USB-kaamera), et kasutada liikumistundliku mängimise võimalusi. Lisaks tuli müügile ka Move Navigation kontroller, mida on mõne mängu jaoks lisaks vaja, et asendada tavalise Sixaxes tüüpi kontrolleri vasakut poolt. Move pult koosneb eri värvides helendavast ümmargustest peadest, mida jälgib kaamera, tavapärastest PlayStationi nuppudest, kolmeteljelisest kiirendusmõõturist, kolmeteljelisest nurgamõõtjast ning USB kaudu laetavast liitium-ioonakust. PlayStation Move tehnoloogia otsesteks konkurentideks on Wii Remote koos Wii MotionPlusiga ja Microsoft Kinect.

Move kontrollerit ja vajalikku tarkavara hakati Sonys arendama juba aastal 2001, kuid esimest korda valmis kujul jõudis see publiku ette showl E3 2009. Müügile tuli see Euroopas ja Aasias 15. septembril 2010, Põhja-Ameerikas 17. septembril 2010 ning Jaapanis 21. oktoobril 2010.

Esimest korda tutvustati stereoskoopilist 3D-d aastal 2009 Consumer Electronics Show'l. Süsteemitarkvara uuendus 3.30 valmistas konsooli ette 3D-mängudeks ja uuendus 3.50 3D-filmide vaatamiseks. 3D-võimaluste kasutamiseks peab olema stereoskoopilist 3D-d toetav teler ja mängud peavad olema eelprogrammeeritud või hiljem uuendatud 3D-toega.

PlayStation 3 algne hinnanguline tootmiskulu oli umbes 805 USD 20 GB mudeli puhul ja 840 USD 60 GB mudelil. Sellegipoolest müüdi neid hinnaga vastavalt 499 USD ning 599 USD tuues iga konsooli pealt kahju keskeltläbi 250 USD. See tõi kaasa peaaegu 2 miljardi USD suuruse kahju Sony Computer Entertainmentile aastal 2006^[5].

Jaanuaris 2008 teatas SCE juht Kaz Hirai, et PS3-ga plaanitakse kasumisse jõuda 2009. aasta alguseks ja esimese 9 aastaga loodetakse müüa vähemalt 150 miljonit konsooli, et edestada PlayStation 2. Jaanuaris 2009 teatas Sony, et kasumisse jõuti 2008. aasta viimases kvartalis.

PlayStation 3 väljatulekust saadik on tema tootmiskulud kõvasti langenud tänu eemaldatud komponentidele (PlayStation 2 mängude tugi) ja komponentide hinna langusele. Celli mikroprotsessori hinda vähendas kõvasti üleminek 65 nm tehnoloogiale ning ka Blu-Ray dioodide hind on langenud. Jaanuaris 2008 oli ühe konsooli tootmiskulu juba 400 USD ja augustiks 2009 vaid 240 USD.

Piraatlus PlayStation 3 puhul hakkab järjest laienema. Sony on aga selle eest hoolitsenud väga tõhusate turvakoodidega, online võimalustega (vaid originaalmänge saab mängida võrgus) ning Blu-Ray tehnoloogia abil (Blu-Ray plaadid ja kirjutid olid PS3 müügile tulles nii kallid, et iga kasutaja neid ei jõuaks osta). Siiski toodi augustis 2010 turule USB-seade PlayStation Jailbreak. Seadmel on lisaks programm Backup Manager, mis võimaldab mängudest teha tagavarakoopiaid, mida saab salvestada sisemisele või välisele kõvakettale. Selle aja jooksul, mis seade on eksisteerinud, on temast tehtud palju kloone, näiteks PS3 Key ja PS3 Break. Siiski ei suuda need seadmed kaasas käia konsooli tarkvara uuendustega. Iga kord, kui arendajad olid jõudnud lähedale praeguse süsteemi turvalisuse murdmisele, lasi Sony välja uuenduse. See tähendas, et piraatmänge polnud võimalik võrgus mängida. Seadmes aga oli võimalik kasutada ka muud tarkvara, millel puudub litsents. Aga on tulnud välja ka teisi seadmeid, millega saab konsooli "jailbreakida". Üks näide oleks E3 Flasher, mille abil saab PlayStation 3 konsooli emaplaadil oleval NOR- või NAND-välkmälu ümber programmeerida, et konsooli saaks taastada vanemale tarkvarale ja kohandatud tarkvara paigaldada. E3 Flasher oli kõige populaarsem viis konsoolis kohandatud tarkvara käitada. 3.55 tarkvara oli viimane tarkvara versioon konsoolil mille kaudu saab süsteemile paigaldada kohandatud tarkvara. Kõige uuem viis konsooli piraatluse võimeliseks tegemine on uus tarkvara exploit PS3Xploit. Selle tarkvaraga saab konsooli jailbreakida kõige uuemal tarkvara versioonil 4.82 kiiresti ilma et peaks ostma kiibi programmeerijat nagu E3 Flasher. Praegu saab mängida piraatmänge isegi interneti kaudu ainult väikese riskiga, et illegaalse kasutaja PSN konto deaktiveeritakse. Seda saab teha uuendades konsooli kohandatud tarkvarale, mille versioon on võrdne kõige uusima Sony tarkvaraga. Piraatlus hakkab kindlasti PS3Xploiti tõttu suurenema ning Sony on ka konsooli tootmise lõpetanud, mis tähendab ka vähem uuendusi Sony poolt.